neljapäev, 26. aprill 2018

The Breathing Process (usa)

Bänd alustas aastal 2003 hardcore bändina, siis tüüris sümfoonilise black metali poole, varsti ilmuva kolmanda albumi "Samsara" stiiliks on märgitud blackened deathcore.


PS: Bändi huvialadeks on näoraamatus märgitud: Cats ... and Death and destruction of the human race.

Raven Throne (by)

Raven Throne on Valgevene päritolu 2004. aastast tegutsev bänd, kes alustas paganliku black metaliga, et hiljem liikuda atmosfäärilises suunas. Täispikki albumeid on ilmunud väga regulaarselt, kokku suisa viis ning kuues "I Miortvym Snicca Zolak" on mai alguses ilmumas, sealt ka see sümpaatne lugu, mis on plaadi viimane.

kolmapäev, 25. aprill 2018

Norylsk (pol)

Aastatel 2000-2008 kandis bänd nime Trocki. Uus nimi valitud maailma põhjapoolseima linna järgi, võiks ju eeldada et tuleb mingi külm ja arktiline mustmetall, aga tulistavad hoopis kuuma grindcoret. Viimane plaat "Catholic Dictatorship" aastast 2015:

Ellorsith (ca)

Kanada black/ death metali ansamblil Ellorsith ilmus äsja uus EP "Orbhàis". Mulle meeldis iseäranis vokaal.

teisipäev, 24. aprill 2018

The Elysian Fields (gr)

Lugu kreeka sümfoonilise death/ black metali bändi 2018. aasta albumilt "World Misanthropia".

esmaspäev, 23. aprill 2018

Paganizer (se)

Paganizer on tegutsenud juba kakskümmend aastat. Albumeid on ilmunud päris mitu, veelgi rohkem EPsid ja splitte ja kogumikke. Lugu viimaselt täispikalt plaadilt "Land of Weeping Souls" (2017). Selline üsna klassikaline skandinaavia vanakooli death metal, mõnusa vokaaliga.

pühapäev, 22. aprill 2018

Wraith Rite (esp)

Madriidi metaliaias on alates 2016 aastast kasvama hakanud uus must seen, nimeks Wraith Rite. Aprilli alguses ilmus neil esimene EP nimega "A Little Horror Tale".  Muusikat kommenteerima ei hakka, tegemist täitsa omapärase isendiga, mulle täitsa meeldib.



Ingested (uk)

Üsna jõulist brutaalsemapoolset deathcoret viljeleb aastast 2006 briti bänd Ingested. Aprilli lõpus on ilmumas uus plaat "The Level Above Human".

laupäev, 21. aprill 2018

Tortorum (no)

Tortorum hirmutab Bergenit juba alates aastast 2010. Ilmunud on kaks täispikka albumit ja seni viimasena 2016. aastal ka seesinane muljetavaldav EP "Rotten. Dead. Forgotten".

Dark Easter Metal Meeting päev 2

Teine päev - palju mustvalges ja kapuutsides mehi.

Päeva parim: Au-Dessus (club)
Leedu post black metali kapuutsimehed on vist hetkel kõige kuumem baltikumi metali nimi euroopas. Set oli klubis, alguses hängisime rõdul, aga veerand tundi enne algust liikusime alla lava ette, sest tundus et varsti enam sinna rahvast ei mahu. Kui bänd lavale jõudis siis meie,  korralikud inimesed, tõmbasime kapuutsid pähe ja asusime higistades kuulama. Nagu stiilile kohane, suurt showd ei toimunud ja ei olnudki vaja, sest muusikast endast piisas täiesti, heli oli puhas ja veatu, üks parimaid kitarrimänge mida viimasel ajal kuulnud olen.
Sellel pildil paistab nii bänd, kui ka kapuutsides fännid eestist :).
Allikas: https://www.facebook.com/audessusabove/


Päeva suur nimi: Belphegor (Werk)
Üldiselt on mul väike allergia Nuclear Blasti talli bändide vastu, sest see plaadifirma kipub oma bände liiga kommertslikuks tegema. Belphegor on  küll viimase kümne aasta jooksul plaat plaadilt natukene kergemaks läinud, aga siiski suhteliselt hästi säilitanud oma karmi stiili. Vedasime end ikka kohale ja saime üsna hea vaatamiskoha. Lava oli korralikult riste ja skelette täis topitud, mis erinevalt valgustades andsid päris laheda efekti. Kontsert kõlas nagu värskem ja puhtam üheksakümnetate Belphegor ja viimaste aastate plaate kindlasti ei meenutanud. Kogu show oli kokkuvõttes vägev ja professionaalne, ning mulle meeldis väga.



Päeva üllataja: THAW (Club)
Eksperimentaalne ambient ja noise black metal pole üldiselt minu teema, mida ma niisama kuulaksin. Vaatama minnes ei osanud eriti midagi oodata ja ette trügima ei hakanud, seadisme ennast rõdul tagapool sisse ja jäime ootele. Esialgu panin tähele asjade sättimist ja helikontrolle tehti tunduvalt põhjalikumalt, neil oli ka oma helimees kaasas, kes kontserti ajal tegi päris kõvasti tööd. Klubisse loodi atmosfäär, lasti tossu ja valgustus oli ainult pisut valget bändi tagant ja nii kestis see lõpuni. Kui muusika algas,  hakkas see järk järgult rohkem mõjuma ja kuidagi ennast sellega kaasa tõmbama, mingil hetkel ma enam seista ei viitsinud, istusin seina äärde maha ja lihtsalt kuulasin silmad kinni muusikat. Kui kontsert ära lõppes, oli tunne nagu oleks hommikul äratuskell helisenud. Video küll teisest esinemisest, aga ega seal vahet ei ole: