Bloodway (ro)

Huvitavat progressiivset black metalit Rumeeniast. Lugu 2014. aasta debüüdilt, EPlt "Sunstone Voyager And The Candestine Horizon". Pärast seda on välja tulnud veel kaks täispikka plaati, viimane eelmisel aastal. Niipalju kui kuulasin, ei paku uuem muusika küll mulle enam huvi ja vokaal pole ka eriline lemmik. Video on muide laulja ja kitarristi Costin Chioreanu enda looming.

Crucifyre (swe)

See 2006 loodud bänd mängis varem üsnagi klassikalist death metalit, viimasel ajal on koosseisus muutusi toimunud ja hiljuti ilmunud albumi Post Vulcanic Black muusikastiiliks nimetatakse hoopis black heavy metal. Segatud on kokku rütmid heavy metalist, doomi tempo ja lisatud natuke ka death ja black metali elemente.

Woods of Desolation (au)

Woods of Desolation on juba üle kümne aasta tegutsenud austraalia ühemehebänd. Kui meeldivad õhustikuline mustmetall, ilusad meloodiad ja emotsionaalne vokaal, siis julgeks soovitada küll. Siia sai viimane täispikk plaat "As the Stars" (2014).

Jasad (ind)

Vahelduseks ilmub ka Wackeni line-up'i midagi huvitavat. Aastast 1990 tegutsenud indoneesia brutal death metal'i bänd on küll viimase albumi välja andud juba mõned aastad tagasi, aga viimased aastad on neil kulunud vist tuuritamisele. Peab kindlasti vaatama @ Wacken.

Resurrection (pl)

Mõnikord tundub, et kui Eestis on ainult piiratud hulk kohanimesid, siis ka bändinimedega on kogu maailmas kitsas käes. Näiteks kannab nime Resurrection vähemalt 13 erinevat kooslust, kusjuures tervelt kolm neist on Poola päritolu.
Aga mina ei taha siinkohal rääkida Żory ega hoopiski mitte Wągrowiece Resurrectionist, vaid mind huvitab ainult Słupski kollektiiv, kelle 2016. aasta täispikk album nimega "Betrayed by God" on minu meelest täitsa hea, nagu see deathi/ thrashi segu puhul pahatihti ongi.