Leide karmima muusika vallast, põhiliselt Death/Black Metal ja Core, aga ka muud.
Blogi autorid ei oma mingeid õiguseid viidatud materjalidele, neile kehtivad viidatud saidi autorikaitseõigused. Blogi eesmärgiks ei ole tulu teenimine. Toetage bände ostes nende muusikat või käige nende kontsertitel.
Ükskõik kui mainstream Heaven Shall Burn muidu ka olla võib, oli nende kontsert selle aasta Wackenil üks minu tippelamusi: ükski lindistus ei suuda edasi anda tegelikku muljet, mis kohapeal tekkis. Plaadid küll meeldisid mulle, aga ma tõesti ei oodanud nii tugevat live'i, kõla ja vokaal olid oodatust hoopis raskemad. Wackeni kontserti pole praegu täies mahus kuskil üleval, küll aga selle aasta Summer Breeze'i oma, mis tundub olevat sama kava.
HSB on saksa MDM/ metalcore bänd, mis on tegutsenud juba alates 1997. aastast ning minu arvates on neil täiesti omanäoline äravahetamatu stiil, mis on täielikust väljakujunemisest saadik üsna samaks jäänud. Lüürika käsitleb ebavõrdsust, keskkonnateemasid, loomade õigusi, antifašismi ja -rassismi, nii et tegemist on tugeva sotsiaalse närviga bändiga.
Kõik liikmed on ka taimetoitlased ning järgivad suuremas osas igavana tunduda võivat, s.t mitterokkarlikku elustiili straight edge, mis on hardcore pungi subkultuur ning tähendab hoidumist alkoholist, tubakast ja psühhoaktiivsetest meelemürkidest, mõnel juhul ka kofeiinist, retseptiravimitest ja juhusuhetest, vastureaktsioonina pungi subkultuurile.
Võrdluseks panen siia HSB esimese plaadi, EP "In Battle There Is No Law" aastast 1998. Siin on äratuntavad mõned siiani iseloomulikud elemendid, samas kõlab see üsna teistmoodi ja ilmselt alternatiivsemalt kui hiljem, aga ma pole kindel, et ka paremini.
Ühemehebände ikka leidub, iseasi, kas ja kuidas nad kontserte annavad. Siin on väike valik neist, kes mulle viimati silma on jäänud:
Grift (se)
Griftis mängib kõiki pille, laulab ja kirjutab muusikat mees nimega Erik Gärdefors. Žanriks on black metal. Muusika ja esitus on emotsionaalselt tugevalt laetud, andes isegi sõnadest aru saamata mõjusalt edasi üksindust ja meeleheidet. Lugu on pärit septembris ilmunud albumilt "Arvet". Seda plaati xxxid ostaksid.
Sun of the Sleepless (de)
Bändi taga seisab uhke nimega mees Ulf Theodor Schwadorf. Taas on tegemist black metaliga, mida olen viimasel ajal päris palju kuulanud, seekord natuke eksperimentaalsemaga. Mulle tundub isegi, nagu oleks uuemas black metalis tekkinud omamoodi saksa koolkond. Lugu on pärit käesoleva aasta plaadilt "To the Elements". Video on ka haarav.
Gallowbraid (usa)
Veduriks on Jake Rogersi nimeline mees Utah'st. Stiiliks folgi mõjudega MBM. Ja tõesti, selles 2010. aasta (boonus)loos seni ainsalt plaadilt "Ashen Eidolon" on kõik ainult meloodia, meloodia ja veel kord meloodia. Umbes 2.24 peal tuleb küll välja kannatada ka üks kole hevikriise, kuid see jääb tõesti ainukeseks.
Demonshire (se)
Ainsaks liikmeks on Anders Edin, kes YouTube'is sümpaatsel moel oma kuulajatele tänu avaldas. Tegelikult see pole midagi erilist või väga head, lihtsalt selline üsna sirgjooneline MDM, ei mingeid trikke. Aineseks on Sõrmuste Isandast ja Warcraftist inspireeritud fantaasiad.
Buried Realm (usa)
Buried Realm on Colorado mehe Josh Dummeri sooloprojekt. Stiiliks võiks vist üldiselt olla meloodiliste elementidega death metal. Tema äsja ilmunud debüütalbumil "The Ichor Carcinoma" teevad külalistena kaasa ka muusikud sellistest tuntud bändidest nagu The Black Dahlia Murder, Cannabis Corpse, Wintersun, Arch Enemy, Soilwork, Nightrage jt. Paraku tuleb ette ka ebameeldivat nähtust nimega clean singing ning kui juba Soilwork pundis on, siis kardetavasti midagi head oodata ei ole. Antud lugu aga lajatas küll positiivses mõttes võimsa vokaali ja mõnusa raskepärase kõlaga.
