kolmapäev, 11. oktoober 2017

The Haunted (se)

Täitsa korralik bänd ikka. Meeldejääv refrään. Imelikult lühike lugu, hakkad kuulama ja juba saab otsa; ei ole viimasel ajal enam eriti harjunud alla 6-minutilistega.

Jack the Stripper (au)

Hullud austraallased on jäänud üles riputamata. Energiat on hullupööra (üle), nii et tundub, nagu nad ei oskaks seda lausa füüsiliselt kuhugi panna, sellest ka see rähklemine. Muusikastiilile aga andku täpne nimi see, kes oskab, miski deathcore/ grindcore variant vast on. Mulle igatahes meeldib.


Kontsert Madriidis

Aeg ja koht: 04.10 Sala But, Madriid 
Menüü: Fight to Fight (no), Suicidal Angels (gr), Satyricon (no)

Jõudsin varakult kohale ja kuna tänaval hängis järjekorras ca 20 tumedama särgiga tüüpi ja mõned neiud, leidsin õige ukse kohe üles. Ega sellest klubist välja poole rohkem ei paistagi kui üks uks tänavalt.





Sisenedes tuli minna trepist alla keldrisse ja seal see klubi oligi. Välja nägi nagu Rock Cafe Tallinnas, mõõtmetelt umbes poole väiksem, aga üldiselt viisakama välimusega. Kuna rahvast oli vähe siis oli teine korrus kinni ja sinna ei lastud.
Esimesed fännid kes sisse tormasid ja kohe lava ees kohad sisse võtsid ei olnud üldse vist muusikahuvilised vaid amatöörfotograafid. Igatahes lubati nad koos korraliku varustusega sisse ja nii nad kohe lava ees kohad sisse võtsid. Ma ei tea kas lisaks planespotteritele on olemas ka mingid musisicanspotterid, vähemalt kaks neist jalutas peaesineja ajal poole pealt minema - said vist oma pildid tehtud.

Eelroog: Fight to Fight

Tarbijaid: ca 50 (tundub et seal maal eriti soojendusbände ei kuulata)
Circle pit: -
Tegemist Norra pundiga kelle eelmine nimi oli Faenskap ja kes juba selle nimega mõned aastad norras tuuritanud, esimese albumi välja andmise ajaks on nimi muudetud - kahtlustan et siin on plaadifirma kuri käsi mängus, et asi teistel turgudel söödavam oleks. Muusikastiili on raske defineerida - punkcore deathcore/black metal segu. Kui Youtube videosid vaadata siis tundub üsna kommertslik, aga õnneks kontsertil kõlavad tunduvalt karmimalt ja energiat on neil meeletult palju.
Vahepeal sain tüübid nännimüügikohast kätte, ajasin nendega pisut juttu, ostsin plaadi, korjasin autogrammid peale, tegin elu esimese selfie koos Lars Vegase ja HM-iga ja õpetasin Larsile eesti keelt. Lahedad tüübid.

Pearoog: Suicidal Angels

Tarbiajid: ca 100 (lõpupoole rohkem)
Circle pit: umbes kolmanda loo ajal saime kahe kohalikuga asja käima, vahelduva eduga kuni lõpuni.
Wall of death: eelviimase loo ajal, ca 20
Väga hea kontsertbänd, minule meeldis sellest komplektist kõige rohkem, Vana hea klassikaline trash, koos hästi rahvaga suhtleva solistiga. Ruumi möllamiseks oli ka piisavalt. Plaat ostetud.

Magustoit: Satyricon

Tarbijaid: ca 300
Circle pit: Ainult eelviimase loo ajal, bändi käsu peale ca 20
Nu mis teha kommertslikum black metal rahvast nii hullult käima ei tõmba. Kui räägitakse et eestlased on tuim rahvas, siis hispaanlased on veel tuimemad. Ega siin muud ei olegi rääkida, esitus oli väga hea nagu sellise klassiga bändile kombeks.

Kokkuvõtteks:

Üldine helikvaliteet jättis natuke soovida (oleks võinud parem olla).
Kõik kolm bändi tegid väga hea esituse, soovitan kõiki.
Hinded:
Koht: ****
Heli: ****-
Fight to Fight: ****-
Suicidal Angels: *****
Satyricon: ****