Apokalüptilised laulud, 4

Päevad on loetud, koroona või mitte.

Apokalüptilised laulud, 3

Kuidas pärast kriisi jätkame? Kas maailm on igaveseks muutunud ja pidu sai läbi?

... and Oceans (fi)

... and Oceans oleks justkui eelmisel aastal Howls of Winteril esinenud, aga mul ausalt öeldes igasugune mälestus sellest puudub. Nüüd on igatahes mai alguses Season of Misti egiidi all ilmumas uus album "Cosmic World Mother". Helipilt on üsna sümpaatne, ehkki stiililises mõttes natuke keerukas positsioneerida.

Apokalüptilised laulud, 2

Kui on vaja poodi minna.

Apokalüptilised laulud, 1

Metallinurgake püüab ikka ka väikestviisi muudegi asjadega peale metal muusika kursis olla. Viibime juba teist nädalat kodusel režiimil ja katsume meeleolu üleval hoida. Selles osas on kindlasti suureks abiks teemakohane helilooming ja mustemat sorti huumori soolikas.

Cloak (us)

Atlanta bänd Cloak tundub mulle Mgła natuke leebemat sorti järgijana, kes segab black metalit rock'n'rolliga. Alati jääb muidugi võimalus, et Mgła on minu jaoks selliseks kinnismõtteks kujunenud, et kuulen teda juba kõikjal...
Igatahes on kõnealuse Cloaki uus album "The Burning Dawn" täiesti sümpaatne kuulamine.

Dave Van Detta (srb)

Dave Van Detta tutvustab ennast kui klassikalise muusika mängijana ja metal lauljana. Tema käesolev projekt keskendub instrumentaalsele klassikalisele muusikale, mis on mõjutatud metalist. Mõjutestena on ta ära märkinud sellised kollektiivid: Avenged Sevenfold, Cradle Of Filth, Devilment, Pinkly Smooth, Günther, SepticFlesh, Carach Angren, J.S. Bach, Behemoth. Eile ilmus debüütalbum nimega "A Revelation Retold".

Hobos (ita)

Bänd tegutsenud aastast 2012, aga nad ei ole veel välja mõelnud millist muusikastiili mängida, kas metalit, rock'n'rolli, hardcoret või miskit muud, seega ongi nad oma muusikastiiliks märkinud Metal da strada, ehk tänavametall.

Oak Pantheon (us)

Oak Pantheon on omapärane bänd, koosneb kahest pikaajalisest sõbrast-laulukirjutajast. Nende muusika tundub ajas pidevalt muutuvat ja arenevat, vähemalt kui otsustada selle järgi, mida mina kuulasin ehk siis 2011-2012 ja EP aastast 2018. Kui tänapäeval meenutavad nad rohkem sumedahäälset Leonard Cohenit, siis varasem muusika on enam black metali moodi ja vahelduseks täitsa mõnus kuulata. Ülemine lugu on natuke hilisem, aastast 2012, alumine 2011.

 

Chronoform (fin)

2013 kokku tulnud Soome kollektiiv kes nimetab oma muusikastiiliks modern metal. 29.mai ilmumas debüütalbum "From the Void".

Läti eri: Nuvo (lv)

Mina olen neid nüüd kaks korda laval esinemas  näinud ja eestis on nad viimasel ajal rohkemgi käinud. Tegemist instrumentaalbändiga kus on ainult trumm ja bass.Videos küll ei kõla nii võimsalt kui kontsertil, aga kindlasti omaette saavutus on suhteliselt väikesest trummikomplektist ja ühest basskitarrist selline helipilt välja meelitada. Minule vähemalt meeldis mõlemal korral väga.

Pehmopostitus

Tükk aega pole enam ühtegi pehmopostitust olnud. Tõsised kõrvalekaldumatud metalheadid jätku vahele.
Aga päris hea on kaasa ümiseda: fuck all those perfect people...
Video all on muide kirjas, et alguses eksponeeritud Itaalia näitlejanna sai TVst kinga, kuna söandas väljendada negatiivseid arvamusi teatud võimul olevate inimeste suhtes. 

Läti eri: Sanctimony (lv)

Leedu eri meil juba oli, no ega siis teisi lähinaabreid saa ka diskrimineerida: elu kuuevarbalisena on niigi raske. :-)

Alustame aga vaikselt ja tagasihoidlikult mõnusa ballaadiga üle 20 aasta tegutsenud Sanctimony-nimeliselt bändilt. Muusikastiiliks on kergemat sorti Death'n'Roll. Facebooki lehel väidetakse, et tegemist on Baltikumi oodatuima heavy metali esinejaga. Mina polnud neist küll varem kuulnud, aga see ei tähenda loomulikult midagi.

  

After The Waves Have Washed Me Away (ee)

Seekord midagi rahulikku ja natukene teemast välja, aga sattusin mingi aeg tagasi nende kontserdile ja oli päris meeldiv rahulik instrumentaalne elamus. Tegutsenud aastast 2010, stiiliks post rock. Mõningal pool nimetavad ennast ka lühema nimega ATWHMA.

Kellermensch (dk)

Ma pean end ikkagi metal muusika sõbraks, aga paradoksaalsel kombel jäi mulle eelmise aasta Wackenilt kõige eredamalt meelde hoopis Kellermenschi kontsert (mis toimus suht hommikusel ajal, nii et õnn, et mul oli ikka kinnisidee, et vaja neid kuulata, sest väga kerge oleks olnud mitte kohale minna). Meenutasin nende etteastet veel tükk aega hiljemgi.
Metal muusikaks nende loomingut siiski minu meelest ei saa nimetada (kui, siis miski post-metal vmt), pigem on tegemist millegi alternatiivse-eksperimentaalsega, aga igatahes väga omanäolise ja haaravaga.
Täiel määral pääseb bänd esile muidugi kontserdil, kus on peale kuulamise ka omajagu vaadata. Laval on palju inimesi, kes siblivad ringi ning kogu esitus on emotsionaalselt laetud, mis kandub ka publikule üle.
Lavapoisil oli kontserdi ajal tükk tegemist, kuna solist ei püsinud sekunditki paigal ning mässis end pidevalt juhtmetesse kinni. Ja ega neil oma lavariietuse ja dünaamilisuse juures lihtne ei olnud, sest ilmad olid viimase Wackeni ajal ekstreemselt palavad, kuigi nad esinesid telgis, kus polnudki veel nii hull.
Võimaluse korral külastaks veel mõnda Kellermenschi kontserti.

Кино (ru)

Ega ma päris õiget Viktor Tsoi-d siia vist ei postitaks, aga näppu jäi selline cover tundmatult tegijalt. 

Paneme siis võrdluseks originaali ka. Kokkusattumusena on lugu pärit Kino plaadilt nimega "Чёрный альбом / Black album", mine tea kui Viktor oleks paarkümmend aastat hiljem sündinud oleks ta ka võib-olla hoopis kõva black metali mees.

The Tiger Lillies (uk)

Kellel võimalik minna, siis 23.-24.01 on neid võimalik Riias, 25.01 Vilniuses ja 26.01 Kaunases näha. Ei tea, miks Tallinn vahele jäi...

Head aastavahetust!

Võtame rahulikumalt, üks vanem video The Killers'ilt mida sai kümmekond aastat tagasi päris palju kuulatud ja vaadatud.

Plaag (bel)

Häid pühi!

Lowfuture (ee)

Taru kollektiiv, loodud aastal 2011, varem kandis bänd pikka ja lohisevat nime "Of Roofs, Genes and Stolen Meanings". Järgmisel aastal on uue nimega bändilt uut albumit, hiljuti avaldati albumi esimene singel "In Thin Light".
Muusikastiil: hmm, depressiivne midagi äkki depressiivne hardcore.