Asjaolu, et hetkel laulab seal Holmes, ei pruugi küll olla just eriti soodne, sest nuputan juba pikemat aega, mis pagan küll on Paradise Losti vokalistiga juhtunud, et ta tänapäeval laulab nii, nagu ta seda teeb. Ka Paradise Losti kontsert selle aasta Wackenil oli ikkagi kahjuks pettumus.
Ma ei ole küll Bloodbathi väga palju kuulanud, aga ka natukesest piisab, et juba tõmmata sügav eristav joon varasema muusika, kui solistideks olid Mikael Åkerfeldt, kes lõpuks 2012 naasis lõplikult Opethisse, ja 2004-2005 Hypocrisy Peter Tägtgren, ning uuema vahele, kui laulab Nick Holmes. Tundub, et iga vokalist on vorminud Bloodbathi oma näo järgi.
Panen siia võrdluseks kolm vokaalinäidet. Minu sümpaatia kuulub selgelt Åkerfeldtile, ehkki Tägtgreni hääl on ka võimas.
Mikael Åkerfeldt. Lugu 2002. aasta albumilt "Resurrection Through Carnage".
Peter Tägtgren. Lugu 2004. aasta albumilt "Nightmares Made Flesh", kus Bloodbath kõlab minu meelest selgelt hypocrisylikult, mille vastu mul pole aga midagi.
Õnneks on meil võimalus järgmise aasta Dark Easter Metal Meetingul oma silmaga vaadata ja oma kõrvaga kuulata, kuidas lood Bloodbathiga õigupoolest on.