Leide karmima muusika vallast, põhiliselt Death/Black Metal ja Core, aga ka muud.
Blogi autorid ei oma mingeid õiguseid viidatud materjalidele, neile kehtivad viidatud saidi autorikaitseõigused. Blogi eesmärgiks ei ole tulu teenimine. Toetage bände ostes nende muusikat või käige nende kontsertitel.
Infot kollektiivi kohta eriti ei leia, tegutsenud aastast 2009 asukohaks märgitud pealinn Pariis. Stiililt üsnagi mõnus prantsuse skeenele omapärase raw/atmosfäärilise helipildiga black metal. Teine täispikk album "Topheth" saadaval alates 15 kuupäevast sellel kuul.
Soome ühemehebänd Sg.7 on juba aasta algusest väga toimekas olnud ja kuulajaid rõõmustanud lausa kahe demoga. Siinkohal neist uuem, mõni päev tagasi ilmunud "... jotta minä ymmärtäisin."
Lycanthropus on väga toimekas bänd: ise tegutseb alles eelmisest aastast alates, aga 2019 on suudetud juba kaks täispikka albumit salvestada. Mõni ei jõua niikaugele isegi aastatepikkuse eksisteerimise jooksul. Antud lugu on veebruari lõpus ilmunud selftitled albumilt.
Aprilli alguses avaldas demo sõltumatu black metali duo Nimbifer, kellest midagi täpsemat teada pole peale varjunimede ja asukoha Hannoveris. Aga "Demo I" väärib kuulamist: kõlalt toores, aga samas mõnusalt meloodiline.
Tagantjärele veel lahedat üritust meenutades panen kirja kolm (+kaks) mulle isiklikult parima mulje jätnud esinemist. Üldkokkuvõttes tundus line-upi poolest eelmine aasta vähe tugevam, selle aasta teine päev läks kuidagi väga üheülbaliseks ja väsitas natuke ära, eriti Darkspace'i ülipikk etteaste, mis lõi lausa uimaseks ja mille jaoks ei tundunud üldine õhustik päris sobilik olevat.
1. Black Cilice (pt)
Kardan, et YouTube'is kuulates ei tule see nii hästi välja, erinevalt kontserdil valitsenud atmosfäärist, aga mind pole elu sees niimoodi ära tinistatud, kui soojenduspäeva viimane esineja Black Cilice seda tegi. Lihtsalt panid silmad kinni ja tundus, et oled ainult sina ja muusika.
2. Süngehel (ee)
Miski poola bänd jäi tulemata ja parem oligi, sest nii avanes mul esimest korda võimalus väga sisendusjõulise Süngeheli suurepärast esinemist näha. Kontsert, mis andis korraliku energialaksu ja tõmbas kõige paremini käima.
3. Kaev (ee)
Kahekordselt kodumaist Kaevu olin juba paar korda näinud, aga peab ütlema, et seekord astuti üles justkui täiesti uues kvaliteedis. Väga hea heli andis ka kahtlemata palju juurde.
Neljandana mainiksin veel ära Kringa (at), kelle kontsert oli samuti väga kaasahaarav.
Esimese päeva lõpetaja, abielupaarist duo Sortilegia (ca) oli ka üsna vaatemänguline, aga peab tõdema, et autos kuulamiseks nende plaat küll eriti ei sobinud- live esinemine oli palju parem formaat.
Top kolmes on seekord tervelt kaks eesti bändi ning see ei tulene üldse minu suurest patriotismist, vaid asjaolust, et ka meil tehakse väga head muusikat, mis võib vabalt kõikjal konkureerida.
Howls of Winter on aga üritus, mida kavatseme jätkuvalt külastada.
Pärast Howls of Winterit on sobilik veelgi jätkata underground vaimus. Pa Vesh Enist ei leidnud mingit infot, sotsiaalmeediat ta/ nad ei kasuta. Enamik loomingust on ilmunud eelmisel aastal, seega on arvatavasti tegemist üsna uue projektiga. Kõla järgi otsustades toimus salvestamine mõne hauakambri sügavustes. Mulle täitsa meeldib.
Ega sellest bändist eriti midagi teada ei ole: loodud 2015 Bergamos, samal aastal ilmus korralik raw black metali plaat "Sanctus Dominus Deus Sabaoth".
Uuematele Poola mustmetalli bändidele sekka ka üks staažikam tegija. Graveland on tegutsenud aastast 1991 ja ninameheks on Rob Darken. Plaate välja antud palju, stiililt on olnud muutumisi raw, viking ja pagan mustmetalli vahel. Lugu 2016 aasta albumilt "1050 Years of Pagan Cult"
Regnans on raw black metali ühemeheprojekt kuskilt Austraalia mägede rüpest. See lugu on väidetavalt 2017. aasta singel, mis on küll metallientsüklopeediale tundmatu. Regnansi viimane üllitis on muidu eelmise aasta detsembris ilmunud kassett "Land of Fire and Blood", mida anti välja 66 eksemplari. 18. veebruari seisuga oli veel ainult neli tükki alles.
