Brutal Sleeping Bag

Brutal Assault festival edukalt läbitud, pikemalt võib-olla kunagi hiljem, praegu üks brutaalne magamiskott.

EDIT:  Töötlesin vahepeal videot, nüüd natukene parem versioon

Aeon Winds (sk)

Slovakkia bändi Aeon Winds värske album "Stormveiled" on mõningasest puhtast häälitsemisest hoolimata täiesti meeldiv leid. Tänavu astutakse üles Brutal Assaulti soojenduspeol 06.08, kuhu me ei jõua.

Brutal Assault 2019

Festivali kodukal sai kokku panna isikliku posteri 10 bändist, keda kõige rohkem näha tahad. Ma ka siis kiirelt klõpsisin, eeltöö on tegelikult veel tegemata, aga kolm esimest on küll kindlad.

Vargrav (fin)

Tegemist V-Khaoz nime taha peituva mehe projektiga, tegutsemise alguseks märgitud aasta 2015. See aasta tulevad bändil mõned ülesastumised ka lives sh Brutal Assaultil ja SteelFestil. Albumeid seni ilmunud kaks "Netherstorm" 2018 ja hiljuti ilmunud "Reign in Supreme Darkness". Stiiliks üheksakümnnentate  parimas stiilis meloodiline black metal.

Vampillia (jp)

Jaapani kollektiiv kes kirjeldab ennast kui “brutal orchestra”, eks see umbes nii ongi. Loodame et saame Brutal Assaultil seda kollektiivi näha.

Venom Prison (uk)

2014 loodud kollektiiv tegutseb Lõuna-Walesis, lauljaks endine Wolf Downi solist Larissa Stupar. Viljelevald üldiselt death metal ja hardcore segu, aga märtsis ilmunud viimase plaadi "Samsara" lugu 'Asura's Realm' tundub küll olevat üsna blackened stiilis.

Annotations Of An Autopsy (uk)

Bänd tegutses aktiivselt 2006-2013, nüüd tundub et on jälle eelmisest aastast tegutsema hakatud. Kui nüüd seda vana video vaadata, siis võiks keegi lisaks punk laulupeole ka deathcore/hardcore laulupeo korraldada.

Get The Shot (can)

Vahepeal kulub vahelduseks ära mõni hardcore pauk, seekord tulistab pealkirjas mainitud 2009 aastal loodud Quebec City bänd.

Nordjevel (no)

Ausalt öeldes purjetab Nordjeveli laevuke black metali ookeani tüünematel ja kommertslikumatel vetel, aga on samas minu meelest ikkagi täitsa mõnus kuulata. Antud lugu on 2016 ilmunud endanimeliselt debüütalbumilt. Eelmisel aastal ilmus veel ka EP "Krigsmakt".

Gutalax (cze)

Vahest satuvad sinutorus ikka ette OEF-i salvestised, peaks ikka seal ühe korra ka ise ära käima. OEF on suurematest festivalidest vist ainus kus rahval on õigus ametlikult laval käia ja sukelduda, täpsemad reeglid on nende kodukal kirjas. Gutalax on tegutsenud aastast 2009 ja nimetab oma muusikastiiliks gore´n´roll, lüürika keerleb põhiliselt väljaheidete ümber.

Hypocrisy (se)

Kui räägitakse meloodilise death metali klassikast ja Göteborgi skeenest, jääb Hypocrisy alati kuidagi tahaplaanile, aga minu meelest on ta stiili igati silmapaistev ja omanäoline esindaja.
Bänd sai alguse 1991, esialgu küll Peter Tägtgreni sooloprojektina. Tägtgren (kes eriti nooremana nägi välja nagu Johnny Deppi vähe karvasem kaksikvend) viibis kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses Ameerikas ja sai tugevasti mõjutatud sealsest death metalist ning naasis kodumaale juba uute ideedega. Melodeathi hakati natuke hiljem tegema. Ega kogu nende looming pole puhas kuld, aga oma parimates avaldustes on seal olemas kõik, mis mulle MDMi juures meeldib.
Vahepeal oli bändi staatuseks ootel, nüüd aga oleks nagu aktiivne, kuigi mingit kontserttegevust küll ei paista ühestki kanalist. Live'i läheks võimaluse korral vaatama küll.

Parkway Drive (au)

See bänd on nüüd välja hõigatud Hard Rock Laagri ühe peaesinejana. Niisama kuulamiseks minu jaoks liiga kommertslik, aga selliste bändide kontsertlive on reeglina salvestatud versioonist alati parem.
Videost saab äkki vihjeid, milline selle aasta Laager välja nägema hakkab ;).

Myrkur (dk)

Ma ei tea, kas Myrkur viljeleb kõige kommertslikumat black metalit, mida ma kuulnud olen, aga igatahes midagi teistsugust kindlasti. Siin laulus loob minu arvates ilusa meloodia ja puhta laulmise ning musta metalli iseloomulike käredamate kohtade kontrast üsna pahaendelise meeleolu.

Mgła (pl)

Üks mulle viimasel ajal enim muljet avaldanud black metali bände on Mgła Poolast. Bänd sai alguse aastal 2000, esialgu kui laulja ja multiinstrumentalisti M.-i stuudioprojekt, kuid alates 2012 on hakatud andma ka kontserte, kasutades külalismuusikuid lisaks ametlikule trummarile Darkside'ile (M. ja Darkside on veel teise black metali bändi Kriegsmaschine liikmed). Bändi nimi tähendab poola keeles udu. Lüürilised teemad on pimedus, misantroopia ja nihilism.
Panen siia viimase, 2015. aasta albumi "Exercises in Futility" VI loo kaks versiooni: esimene on stuudiolindistus ja teine live esitus. Viimane ajab mulle kananaha ihule ja on järjekordseks tõestuseks, kuidas live võib olla palju võimsam kui plaat. Nii et maksab käia ka nende bändide kontsertidel, kelle plaati võib-olla eriti ei kuulakski. Mgła plaate tasub aga küll kuulata ning loodan tõesti neid kunagi laval esinemas näha. Hetkel toimetab bänd stuudios uue materjaliga ning esinemised on ootel, välja arvatud üks detsembri kontsert Varssavis.

Wolfbrigade @ Wacken 2017

Kuna Wacken TV selle video üles pani ja ise sai kohal viibitud teen väikse kokkuvõte.

Aeg ja koht: Wacken 2017, reede, august midagi

Sellel ajal kui normaalsed inimesed tormasid hevigigant Megadeth'i kuulama, ei olnud meil oma kavasse eriti midagi planeeritud. Mõtlesime et lähme huupi telki (Bullhead Circus) ja vaatame mis seal tuleb. Rahvast oli meeldivalt vähe ja sättisime ennast suhteliselt normaalsele positsioonile seisma, teades ainult bändi nime (me küll vaatasime enne kõik bändid tuubist üle aga see isend nagu meelde jäänud). Ja siis läks lahti...
... esimestest taktidest alates väga kaasahaarav sound, head trummid (mis siin videos nii hästi ei kosta), tigedalt rahvast põrnitsev solist. Mind tõmbas see kontsert kohe käima ja võttis pead nõksutama. Kahjuks on video teisest versioonist välja lõigatud päris algus, alustasid introga mängides seljaga rahva poole kuni solist välja ilmus. Eriti meeldis mulle kontserti lõpp, kus solist jättis juba hüvasti ja jalutas minema, aga siis tehti otsa veel korralik outro.

Kui alguses laeti üles täis kontsert, siis päev hiljem asendati see millegipärast selle versiooniga, siin on puudu intro ja "Nomad Pack" (mille lõpus oli videos ka publiku seas olevaid blogi autoreid näha).

Kokkuvõte:
Wolfbrigade (loe: crust punk) ma ikka eriti ei kuula, selle bändi võlu ongi minu jaoks live esinemine. Kindlasti oli see  üks top 5 kontsertelamustest, sellel festivalil.
Hinded:
Koht: *****
Heli: *****+
Wolfbrigade: *****

Batushka (pl)

Head muusikat tehakse nii palju, et täitsa võimatu on kõige uue ja isegi vanaga kursis olla. Peaks töölt ära tulema ja hakkama täiskohaga süstemaatiliseks muusikakuulajaks, siis ehk tekiks aja möödudes mingigi ettekujutus.
Näiteks mina kuulsin Batushkastki alles üsna hiljuti ja ainult seetõttu, et ta kuulus selle aasta Wackeni line-up'i. Võib-olla satub meie blogisse kunagi mõni külaline, kellega on samamoodi läinud, seepärast panen siia viite Batushka superheale ja täiesti uudsele, seni ainsale albumile "Litourgiya". Minu jaoks on kahtlemata tegemist viimase aja ühe tippleiuga.
Batushka on Poola päritolu. Liikmete identiteet pole teada, kuid väidetavalt kuuluvad nad ka teiste hästi tuntud bändide koosseisu. Bänd on samuti kogenud kristlike organisatsioonide tagakiusamist ja pidanud ära jätma kontserte Venemaal ja Valgevenes. Selles suhtes on naljakas, et näiteks popstaarid tohivad küll täitsa avalikult pornograafiaga tegeleda ning sõdureid ja isegi sõjatehnikat kutsutakse papid-preestrid õnnistama... Aga see selleks. Igatahes siin see on:

Rotting Christ (gr)

Vahemeremaade statsionaarselt ilus ilm, tervislik veinijoomine, siestad ja tšilliv eluviis ei soosi vist eriti muremõtete tekkimist, sestap harrastatakse sealkandis raskemat muusikat kitsilt. Räägib ju metal, jämedas joones black ja death veel eriti, vaid harva elurõõmust ja helgetest asjadest.
Aga midagi siiski leidub, näiteks Rotting Christ, kes oma pika tegutsemisaja jooksul on välja lasknud märkimisväärse diskograafia.
Olles üks regiooni esimesi black metali bände, kuulub tema kordaminekute hulka ka äärmuskristlaste tuju rikkumine ja Dave Mustaine'i enda ärritamine, kes keeldus nii jõledat nime kandva pundiga samale lavale astumast.

Paar stiilinäidet viimaselt plaadilt "Rituals":

 
Ja üks mõnus kaver:

Sick of It All (usa)

Nagu tom tabavalt märkis, on võimalik ka lihtsate vahenditega väga hea video teha. Huumorimeelt ja entusiasmi tüüpidel jagub, ehkki tegutsetud on juba lausa 1986. aastast saadik. Vorm on aga hea ja natuke tempokat hardcore punki kulub maailmas alati marjaks ära.

Panen siia samalt bändilt veel ühe video, mis tundus samamoodi lõbus, ehkki kvaliteet on vilets.