Kellermensch (dk)

Ma pean end ikkagi metal muusika sõbraks, aga paradoksaalsel kombel jäi mulle eelmise aasta Wackenilt kõige eredamalt meelde hoopis Kellermenschi kontsert (mis toimus suht hommikusel ajal, nii et õnn, et mul oli ikka kinnisidee, et vaja neid kuulata, sest väga kerge oleks olnud mitte kohale minna). Meenutasin nende etteastet veel tükk aega hiljemgi.
Metal muusikaks nende loomingut siiski minu meelest ei saa nimetada (kui, siis miski post-metal vmt), pigem on tegemist millegi alternatiivse-eksperimentaalsega, aga igatahes väga omanäolise ja haaravaga.
Täiel määral pääseb bänd esile muidugi kontserdil, kus on peale kuulamise ka omajagu vaadata. Laval on palju inimesi, kes siblivad ringi ning kogu esitus on emotsionaalselt laetud, mis kandub ka publikule üle.
Lavapoisil oli kontserdi ajal tükk tegemist, kuna solist ei püsinud sekunditki paigal ning mässis end pidevalt juhtmetesse kinni. Ja ega neil oma lavariietuse ja dünaamilisuse juures lihtne ei olnud, sest ilmad olid viimase Wackeni ajal ekstreemselt palavad, kuigi nad esinesid telgis, kus polnudki veel nii hull.
Võimaluse korral külastaks veel mõnda Kellermenschi kontserti.

Cemican (mex) @ Wacken

Kindlasti oli tegemist ühe huvitavama ja omanäolisema kollektiiviga Wackeni selle aasta nimekirjas. Bänd viljeleb folk metalit, folgi osas Mehhiko varasemast ajastust maiade ja asteekide kultuurist, metali poolelt läbisegi kõike. Erinevad vanad rahvapillid kombineeritud tänapäevase metaliga. Laval kargas ringi šamaan, kes viis erinevaid rituaale läbi, kas me oleme nüüd neetud või õnnistatud ei oska kahjuks öelda, kuna antud keelt ei valda. Huvitaval kombel lubati neil esitada ka paar lisalugu, mida Wacken'il tavaliselt tiheda ajakava tõttu ei lubata teha, ilmselt tänu sellele et Wackingeri paarislava Wasteland asub piisavalt kaugel ja kaks samaaegset esinemist üksteist väga ei sega.

USA-sse seda bändi vist esinema ei lubata, seda tänu sellele et etenduses on üks lõik kuidas šamaan kellegi,  ilmselt kurjast vaevast inimese, ära koksab. Nõrganärvilistele ameeriklastele see ilmselgelt ei sobi, aga Wackenis oli see osa täitsa olemas.

 

Bändi ametlikust torukanalist leiate veel materjali sh ametlikke videoklippe.

Mantar (de) @Wacken2018

2012 aastal alustanud Mantar tähendab eesti keeles "Seen". Kui mõnedesse uuematesse bändidesse topitakse juba seitse ja rohkem liiget, siis need kaks saksa/türgi meest saavad suurepäraselt kahekesti hakkama. Vähem on rohkem. Ei mingeid lisavidinaid - trummid, kitarr, kaks meest ja showd täie raha eest. Lava oli paigutatud nii et Erinc istus trummidega ühes paremal lava poolel poodimil küljega rahva poole ja Hanno möllas kitarriga ülejäänud laval, enamasti pooleldi Erincu ja pooleldi rahva suunas. Muusikaliselt on Mantarit raske kuskile paigutada, eks ta sludge ole aga kindlasti on sinna sekka segatud ka blacki. Kuna tegemist Nuclear Blasti talli loomaga, siis on nende loomingut plaatidel ilmselgelt "pehmendatud", kontserti heli meeldis mulle oluliselt rohkem  kui ametlikes videodes.

 @wacken - kehva heliga:

Ametlik video, lugu varsti ilmuvalt plaadilt:

Wacken Music Camp

Kust tulevad tulevased metalbändid ja metalheadid?  Loomulikult hoolitsevad Wackeni  korraldajad selle eest, et tulevikus oleks neil külastajaid ja esinejaid piisavalt.

Samael aka W.A.R. (ch) @Wacken2018

Samael on tegutsenud aastast 1987, bändil on kaks vendadest põhiliiget Xy ja Vorph. Vorph hoolitseb vokaali ja kitarride eest, ning kirjutab lüürikat. Xy hoolitseb trummiplärina ja klahvpillide eest, ning kirjutab aastat 1996 ka laule. Kuni aastani 1996 anti välja kolm täispikka plaati üsnagi klassikalises black metali stiilis, kus Xy mängis tavalisi trumme. Pärast seda muudeti oma stiil hoopis indrustriaalseks black metaliks ja alates 1996 aasta albumist "Passage" asendati tavatrummid programeeritud trummidega ja Xy hakkas lisaks süntesaatoril mängima.

Wackenil oli neil kavas suisa kaks setti. Esimene neist toimus W.A.R. nime all - seal esitati loomingut esimeselt kahelt plaadilt algses stiilis, väga hea ja korralik black metali kontsert oli.

Teine kontsert toimus Samael'i nime all ja seal mängiti uuemat loomingut mida võib stiililiselt kokku võtta kui blackened rammstein. Kuna helimehed tegid seekord oma tööd südamega ja oskasid Wackeni head tehnikat lõpuks korralikult ära kasutada, siis oli see üks parima helikvaliteediga kontserte üldse mida kuulnud olen. Eks korralik heli andis showle kindlasti juurde ja selle elamusega jäin vägagi rahule kuigi see ei ole stiil mida ma igapäevaselt kuulan.

Wacken 2018 reisikiri

Minek. Laupäev-Teisipäev

Alustasime autoga reisi laupäeva (28.07) hommikul, otsest kava ei olnud, plaan oli vähemalt teisipäeval Wackenisse jõuda. Esimene õhtu lõppes rahulikus tempos sõites 150 km enne Poola pealinna, puhkasime teeäärses hotellis. Pühapäeval saime normaalselt minema ja umbes kell 16 olime saksa piiri ääres ja hakkasime edasist plaani välja mõtlema. Sai valitud otse Hamburgi sõitmine et seal rahulikult üks turistipäev teha. Saksa kiirteed on kiired ainult siis kui keegi seal mingit lollust ei tee, seekord oli jälle üks pauk ja istusime umbes 1,5 tundi oodates millal tee jälle lahti tehakse. Tänu sellele jõudsime Hamburgi hotelli kella 23 ajal ja erilist motivatsiooni linna peale minekuks ei olnud.

Hotell nimega Stadt Altona, soodne, üsnagi keskuse külje all, lisaks tasuta parkimine. Hotell ise oli selline natukene väsinud olemisega ja nägi välja nagu kaheksakümnendate ühiselamu, samas tuba oli suur – esik, kaks voodit (suur ja väike), vannituba, külmkapp, seif ja ülisuur televiisor.  

Esmaspäeval turistitasime linnas, ilm oli palav ja väga palju ei viitsinud ringi kõmpida, tegime väikse tiiru sadama kanti ja siis Reeperbahni kaudu tagasi. Üldiselt on Hamburg üsna räpane linn, neil on küll palju parke, aga pargid on pigem looduslik nõgesevõsa koos uriinihaisuga.  

Õhtul vaatasime ilmateadet ja kuna lubati kuuma ilma otsustasime Wackenisse startida hommikul võimalikult vara et saaks ennast veel jahedamal ajal sisse sättida.Wackenisse  jõudsime teisipäeva hommikul umbes pool kümme, autosid oli veel meeldivalt vähe ja saime praktiliselt peatumata telkimiskohale. Kohaga vedas, natukene väiksema põllu peal servapealne koht mida oli ka pimedas lihtne leida, hommikupäikest varjasid isegi mingid puud. Showercamp (tualetid, dušš, vesi, pood) jäi üsna lähedale ja tee festivalialale oli praktiliselt otsetee ja eelmise aastaga võrreldes ka oluliselt lühem. Saime telgi enne suurt kuumust üles, käisime tiiru festivali sissepääsu juures, saime Wackeni kotid kätte ja käepaelad peale. Edasine päev kulges põhiliselt telgi juures lebotades.

WOA. Kolmapäev-Laupäev

Seekord oli kava meil eeltöö paremini tehtud ja päevakavad ette valmistatud, päevad kujunesid üsna tihedateks ja pikemaid pause eriti ei olnud. Keskmiselt jõudsime alale kella 11-12  ja tagasi telgi juurde umbes kell üks öösel. Kuna vihma see aasta ei olnud oli festivaliala kuiv ja tolmune, liikumine oli mugav aga tolm hakkas pikema aja peale kõrile ja ninale mõjuma. Ilmad olid endiselt üsna kuumad ja päevasel ajal üritasime pigem varjus püsida ja igal võimalusel peakatteid märjaks teha. See aasta jõudsime ka õllelavale kuhu me eelmine aasta ei jõudnud, nii et nüüd said kõik lavad läbi käidud. Helikvaliteet oli enamus lavadel väga hea, üldiselt vist parem kui aasta varem. Nuriseda võiks telgi lavadel (WET ja Headbanger) esimese kahe päeva kontsertide üle, seekord ei olnud heli eriti hea ja bändide lõikes väga kõikuv. Aga telgis läks iga päevaga asi paremaks ja viimasel päeval sai seal nauditud kahte praktiliselt ideaalse heliga setti - järelikult oli tehnika olemas aga ei saadud seda alguses korralikult tööle. Üldiselt oli kogu festival väga tore, kontseritest seekord kirjutama ei hakka sest muidu läheks postitus liiga pikaks.

Kojusõit. Pühapäev-Esmaspäev

Tagasitulekuks valisime laeva Kiel-Klaipeda. Kuna laev väljus alles kell 21 siis võtsime pühapäeva hommikul rahulikult ja eriti ei kiirustanud: Festivalilt pääsesime üsna kiirelt minema (jällegi oli soodne asukohe ka väljumiseks). Lõunaks jõudsime Kieli, sõime, tegime väikse tiiru linnas, otsisime üles ja shoppasime ühes vähestest lahtiolevatest poodidest, ning ära sadamasse. Laeval võtsime väiksed napsud ja siis kajutisse festivaliväsimust välja puhkama.  Esmaspäeval kell 17:30 saime laevalt maha ja öösel kell 1:20 olime õnnelikult kodus.

Väike puhkus

Homme asuvad Metallinurgakese autorid täiskoosseisus Wackeni poole teele ning sellega seoses läheb blogi väikesele pausile. Aga ärge muretsege, we'll be back! 

Every Dog Has Its Day (geo)

Kaukaasia riikide Metal Battle võitja on Tbilisi grindcore / mathcore  kollektiiv Every Dog Has Its Day. Bänd alustas 2015 aastal, sellel aastal lubatakse ka esimest plaati.

Behind Bars (bel)

Metal Battle Belgia voorust, kus osales üle 100 bändi, pääses Wackenile esinema hardcore/metalcore bänd Behind Bars.

Jasad (ind)

Vahelduseks ilmub ka Wackeni line-up'i midagi huvitavat. Aastast 1990 tegutsenud indoneesia brutal death metal'i bänd on küll viimase albumi välja andud juba mõned aastad tagasi, aga viimased aastad on neil kulunud vist tuuritamisele. Peab kindlasti vaatama @ Wacken.

Behemoth (pl)

Ma ei ole piisavalt informeeritud väitmaks täie kindlusega, et Behemoth on hetkel kõige kuulsam poola bänd, ehkki YouTube'i klikkide arvu vaadates on näha, et huvi on. Küll on nad üks staažikamaid extreme metali bände Poolas ja neid peetakse seal stiilile alusepanijateks.
Behemothile ei meeldi sildistamine, kuid praegu tehtavat muusikat võiks määratleda blackened death metalina. Nende videod on omaette kunstiliik, kandes koos muusika ja lüürikaga esteetikat, mis jällegi ajab konservatiivsete kristlaste harja punaseks. Behemoth on kuni 2019. aasta lõpuni keelatud vähemalt Venemaal, kus neil tuli isegi öö vangis veeta. Nad pole muidugi kaugeltki ainsad, kellel Putini juures probleeme on olnud, eriline vihaalune on näiteks Cannibal Corpse. Õigupoolest on Behemothil omaenda kodumaalgi muresid olnud.
Minu otsene lemmik Behemoth ei ole ja ega ma teda eriti ei kuula, ehkki Wackenil on plaanis neid kindlasti vaatama minna. Antud lugu on üks lühemaid ja tempokamaid, mis mulle ette on sattunud, ning meeldib tegelikult päris hästi.

Selle aasta plaanid

Piletid ostetud ja minek neile üritustele:

Lisaks tahaks suvel jõuda ka mõnele baltikumi festivalile.

Kellermensch (dk)

Tänane lisandus Wackeni line-upi. Enda tavapärasest ampluaast kõvasti väljas, aga omamoodi huvitav. Videost paistab ekspressiivset lavašõud.

Watain (se)

Esimene singel staažika rootsi black metali bändi järgmise aasta alguses ilmuvalt plaadilt "Trident Wolf Eclipse". Järgmise aasta Wackeni line-up. Peaks vist olema, mida kuulata ja ka vaadata.

Madball (usa)

Wackeni korraldajad kipuvad vist arvama, et pungi, hard- ja metalcore bände on järgmisel aastal ikka veel vähevõitu üles astumas, seega on möllitud ka ameerika hardcore pungi kahe solistiga punt, kellest naine pole see kõige kleenukesem, jälle Nuclear Blasti tallist.

Hatebreed (usa)

Täna viskas Wackeni line-upi pihuga suht sarnase suunitlusega bände, sõelale jäi ameerika metalcore punt Hatebreed, kes on tegutsenud juba alates 1994. aastast alates. Kõlab täitsa mõnusalt ja live võib ehk olla üsna kaasahaarav, igatahes publik on parajalt leilis.

In Flames (se)

No tuli ära! Olgu mis on ja kuidas In Flames ka muutunud poleks, ikka lähen Wackenil neid vaatama.

Wintersun (fi)

Wintersun ei ole ikka väga minu teema, aga kuna ta järgmisel aastal niikuinii Wackenil üles astub ja kui samal ajal midagi ärevamat ei ole, võib ju ajaviiteks kuulata.
Siin on algne demoversioon ühest laulust, mis mulle mingil ajal täitsa hästi meeldis.

Peab tõdema, et hiljem jõudis plaadile kastreeritud variant.

Korpiklaani (fi)

Pikalt tegutsenud humpa-humpa metali bänd, kes ilmselt järgmise aasta Wackenil topitakse õllelavale. Seda ilmselt sellepärast et vaatamata suurele diskograafiale jooksevad torus esimestena välja lood nimedega: "Vodka", "Tequila", "Beer Beer" ja "Let's Drink".

Walking Dead on Broadway (de)

See on ka värskelt Wackeni nimekirja lisandunud bänd. Üsna tavapärane raskepärasem deathcore, aga täitsa hea kuulata.