Sarkrista (de)

Sarkrista täiendab Saksamaa black metali skeenet alates aastast 2011. Värskeim helikandja on mais ilmunud EP "Under Sentence of Death", minupoolne näidis aga 2017 ilmunud täispikalt albumilt "Summoners of the Serpents Wrath".

Ofermod (se)

Ofermod on rootsi black/ death metali bänd, kes on vahelduva eduga tegutsenud alates 1996, sõltuvalt siis põhimehe Michayah Belfagori võimalustest, mis olid aga pidevate vangistuste vahel mõistetavalt piiratud. M. tunnistas, et oli kuritegeliku gängi liige, aga loobus sellest elust, et keskenduda oma religioonile ja muusikale.
Ofermod tugineb millelgi, mida nimetatakse Sitra Achra. Belfagor on ilmselt välja arendanud tervikliku esoteerilise filosoofia ning kirjutab muusikat väidetavalt pooltransis viibides. 
Viimane täispikk album ilmus 2017 ja kannab nime "Sol Nox". Sealt ka see lugu.

 

Horna (fi)

Horna on väga staažikas black metali kollektiiv Soomest. Diskograafia on muljetavaldavalt pikk, koosnedes suuremas osas EPdest ja splittidest, kuid ka täispikki albumeid on tervelt üheksa. See konkreetne lugu on 2005. aasta plaadilt "Envaatnags Eflos Solf Esgantaavne". Eelmisel aastal esineti muuhulgas ka Tallinnas Howls of Winteril IV.

Kilkim Žaibu 2018

Homme minek...

Plague Throat (in)

Igati tõsiseltvõetavat death metalit tõsistelt India meestelt.

Imperious Malevolence (bra)

Lõuna Brasiilias asub Curitiba linn, 19 sajandi lõpus saabus sinna hulgaliselt immigrante tuntud metalmuusikat armastavatest rahvustest nagu poolakad, ukrainlased, saklased ja itaalased. Seega pole ime et ainuüksi metalliarhiivide andmetel on seal linnas tegutsemas 130 metali bändi. Brutaalselt surmametalli mängiv Imperious Malevolence on tegutsenud aastast 1995, siin bändi esimene ametlik video aastast  2012.

 

До Скону (ua)

Do Skonu on ukraina black metali duo, kes on selle nime all tegutsenud ligi kümme aastat. Lugu lähiajal ilmuvalt järjekorras viiendalt albumilt "Black Asceticism".

Curse Upon A Prayer (fi)

Üsna pilkupüüdva lavalise olemisega Curse Upon A Prayer Soomest rõõmustab lisaks silmale ka kõrva oma verivärske EPga "The Three Woes".

Maniacal Violator (usa)

Bändi näoraamatu viimane postitus on 2016 aast detsembrist: "Our debut EP, "Dead and Out of Control" is available for streaming & download NOW!" - selle järgi tundub nagu oleks asi hingusele läinud. Siiski, metalliarhiivid väidavad et 2017 ja 2018 on liikmed vahetunud, mis viitab et bänd vist ikka tegutseb. Stiil: segu black/death/thrash.

Forhatt (no)

Metallientsüklopeedia on natuke segaduses, kes või mis on Forhatt või kas ta üldse veel tegutseb, pakkudes välja projekti tõenäolise seotuse ühe teise norra black metali bändiga Skaur. Viimased ja ühtlasi seni ainsad taasesitataval kujul tõendid Forhatti tegutsemisest pärinevad aastast 2012 ühe spliti ja ühe demo näol. Neist viimaselt nimega "Krig og Kamp" (tegelikult vahet pole, sest spliti peal on ka täpselt samad laulud) on seegi lugu "Mariann". Kaunis kitarritinistamine on see, mis erilist tähelepanu väärib.

Ardent Spirits (de)

Tuu om hää aoviidüseks.

Gravsang (no)

Norra duo Gravsang viljeleb depressiivset black/ doom metalit ja on tegutsenud kuus aastat. Ilmunud on üks täispikk album "La dine taarer livet begrave" (2015). Siinkohal plaadi viies ja pikim lugu, mis arvatavasti ilmus esmalt singlina.

HateCrime (ru)

HateCrime Piiterist avaldas veebruaris debüütplaadi "Война, которой нет", nüüd singel "1984". Black/ death metal, kus võib minu meelest kohati tabada ka mõjutusi rahvamuusikast.

Daemonheim (de)

Sattusin ägedat plaati kuulama, aprilli lõpus ilmunud "Widerwelt" saksa black metali bändilt Daemonheim, mis võiks siis tähendada deemonikodu vmt. Duo on tegutsenud aastast 1999 ja ilmutanud kokku kaks demo ja neli täispika albumit. Lüürilisteks teemadeks on antikristlus, talv, pärimus, mütoloogia.
Õigupoolest meenutavad nad mulle tugevalt Absurdi, kellest võib-olla teen ka kunagi ühe poliitiliselt ebakorrektse postituse.

Snorlax (au)

Üsna muljetavaldavat- kui segasevõitu keskmine osa välja jätta- blackened death metalit. Tegemist on demoga austraalia sooloprojektilt.

Jalgpalli MM

Tähistamaks jalgpalli MMi algust väike võitluslaul Marilyn Mansonilt. Videos näidatav jalgpall on küll vale, aga põhimõte on ju ikka sama: punt mehi ajab palli taga ja tahab võimalikult palju punkte saada.

Black Kalmar Skull (it)

Black Kalmar Skull on järjekordne ühemeheprojekt, kuigi tundub, et varasematel aegadel on teisigi liikmeid olnud. Lüüriline lugu märtsi alguses ilmunud kolmandalt täispikalt albumilt "As Stars in the Sky", mis mulle isiklikult toob miskitpidi meelde "Cryptic Wintermooni".

Remete (au)

Esineb austraalia atmosfäärilise black metali ühemehebänd looga umbes kuu aega tagasi ilmunud EPLt "The Winter Silence". Kui aknast välja vaadata, siis tundub esmapilgul, et winter silence praegu eriti ei kõneta, aga ühe tõelise black metali fänni südames on ju niikuinii aastaaegadest sõltumatu statsionaarne talv.

 

Zlobnik (hr)

Horvaatia sõltumatu grupi Zlobnik võrdlemisi värske debüütalbum oli minu meelest üsna särtsakas. Stiiliks on märgitud blackened death metal, blacki minu meelest rohkem kui deathi. Ja see plaadi kujundus... nagu bändi nimigi peaks viitama pahatahtlikule kahjurõõmsale inimesele. 

Envig (swe)

Rootsi muusikud kipuvad tihti ära unustama et nad oskavad rootsi keelt ja kipuvad ikka anglikaani keeles pudistama. 2015 aastal loodud Envig räägib siiski puhtas emakeeles jutte sõjast ja tapmisest. Muusika on lihtne segu Motörheadist ja death metalist, aga kokkuvõttes on asi kuidagi stiilipuhas ja mulle meeldib. Selle kuu algusest saadaval ka debüütplaat "By Human Hands".

Mara (se)

Rootsi black metali ühemeheprojektilt Mara ilmus märtsi lõpus uus album "Thursian Flame", järjekorras teine täispikk.
Kuna ma ise Facebooki ei kasuta ja mind häirib, kuidas kogu info vaikselt sinna koondub, kusjuures sind üritatakse pidevalt sundida sisse logima, mõjub värskendavalt, et Maral on muuhulgas ka oma blogi.

Get The Shot (can)

Vahepeal kulub vahelduseks ära mõni hardcore pauk, seekord tulistab pealkirjas mainitud 2009 aastal loodud Quebec City bänd.

Hoth (usa)

2011 aastast tegutsenud Seatlle kahemehebänd, ülehomme ilmumas kolmas plaat nimega "Astral Necromancy". Kergelt sümfooniline ja natukene surmametallistatud mustmetall.

Gatecreeper (usa)

Gatecreeper on ameerika death metali bänd, kes on tegutsenud alates 2013. Väljas on mitu eriformaadilist helikandjat, see lugu on neist viimaselt, split albumilt "Iron Reagan/ Gatecreeper", mis ilmus märtsi alguses. Sügav vokaal, bassine kõla ja tempovahetused teevad kuulamise päris meeldivaks.

Darkend (it)

Non Serviam Records on üks väärt plaadifirma ja odavat populaarsust juba taga ei aja. Nende nimekirjas on ka selline huvitav itaalia bänd nagu Darkend, kes ise viitab oma muusikale kui Extreme Ritual Metalile. Antud lugu esitleb külalisvokalistina Mayhemi Attila Csihari.

Coffinborn (hu)

Ungari kirstussündinud kütavad päris head kiirematempolist death metalit. Lugu seni ainsalt plaadilt, 2014 ilmunud EPlt "Beneath the Cemetery".

Чорнотоп (ua)

Venelased, ukrainlased ja valgevenelased muudkui vuhistavad head metalit teha. Чорнотопi taga seisab Morvudd, kes on endale Khladogardi appi kutsunud bassi mängima ja laulma. Mõlemad on mänginud ka teistes black metali bändides. Singel on pühendatud Morvuddi vennale, kes hukkus lahingus Donbassis.

Every Dog Has Its Day (geo)

Kaukaasia riikide Metal Battle võitja on Tbilisi grindcore / mathcore  kollektiiv Every Dog Has Its Day. Bänd alustas 2015 aastal, sellel aastal lubatakse ka esimest plaati.

Irreversible Mechanism (by)

Head huvitavat progressiivset tehnilisemat ja natuke sümfoonilist laadi death metalit toodab Irreversible Mechanism Valgevenest. Lugu seni ainsalt täispikalt albumilt "Infinite Fields" (2015).

Vimur (usa)

Uus lugu ameerika bändilt Vimur, kes loodab lähiajal uue albumi välja anda, otsivad labelit. Progressiivse nüansiga black metal.

Darkened Nocturn Slaughtercult (ger)

Pärast Bethlehem'i kuulamist Dark Easteril hakkasin solisti Onielar'i teise bändi kohta rohkem uurima. Vaikselt plaate kuulates on see bänd mulle järjest rohkem meeldima hakanud, tegemist nn teise laine black metaliga. Alguses kõlab natukene raw black metalina, aga kui natukene rohkem kuulata, siis saad aru et tegemist on suurepäraste muusikutega ja tegelikult on seal progressiivsust ja varieerivust küllaga. Kuna Onielar on tegelikult poola päritolu, siis esineb nende repertuaaris ka poolakeelseid laule. Loodud 1997, täisalbumeid kogunenud juba 5 tükki. Bänd ei ole vist eriline sotsiaalmeediafänn ja omab mõtetu sinise lehe asemel täiesti adekvaatset kodulehte http://www.slaughtercult.de/.
Antud lugu 2004 aasta plaadilt  "Nocturnal March".

Kõigele lisaks näevad nad ka väga head ja stiilipuhtad välja

Melechesh (il)

Idamaise rahvamuusika mõjudega ja Mesopotaamia mütoloogiast ainest ammutavat black/ death metalit (ise ütlevad thrashing black metal) Iisraelist. Kõlab päris hästi. Bänd on tegutsenud juba üle kahekümne aasta. See lugu on viimaselt, 2015 ilmunud kuuendalt täispikalt albumilt "Enki".

Behind Bars (bel)

Metal Battle Belgia voorust, kus osales üle 100 bändi, pääses Wackenile esinema hardcore/metalcore bänd Behind Bars.

Svrm (ua)

Meeldiv üllatus Ukrainast- ühemehebänd Svrm andis mai keskel demode ja EPde sekka välja ka esimese täispika albumi "Лихиї вітри стогнуть без упину". Mulle väga meeldis.

Morbid Messiah (mex)

Kesk ja lõuna ameerika metal on mind kogu aeg võlunud oma latiinobrutaalsete helidega. See bänd on nagu tige mehhiko herilane kes nõelab valusalt ja brutaalselt. Loodud 2015, neli liiget, üks album nimega "In the Name of True Death Metal" aastast 2016.

Oreb Mavet (eg/ it)

Ma ei kujuta ette, et see egiptuse-itaalia duo võiks väga laiadele massidele peale minna, aga mina isiklikult täitsa nautisin. Et tegemist on märkimisväärselt omapärase muusikaga, ei saa vist keegi eitada.

Aghor (est) + Kontsert 12.05

Kohalik death metali bänd Aghor on tootmas uut EP-d ‘Graves With No Crosses’.

12.05 sai käidud Tartus Rock&Rollis kontseril kus lisaks Aghorile esinesid veel kodumaised Deceitome, Throkyte (Siinkohal väike märkus et kohalike bändide nimed võiksid küll veidi eestlasesõbralikumad olla, need nimed kipuvad kohe ära ununema ja hääldada ka eriti ei oska). Ei tea kas viga oli liiga ilusas ilmas või siis eurovisiooni finaalis, aga publikut oli umbes samapalju kui kolme bändi liikmeid ja sateliite kokku.

Alustas Throkyte - seda me pidime me muidugi igaks juhuks seti lõpus täpsustama, bänd ennast ei tutvustanud ja taga rippus Deceitome lipp. Ega midagi erilist öelda ei oska, oli päris hea tehniline surmametall, tappingut ja värki, kuulaks teinekordki.  

Teisena tuli Deceitome. See värk mulle meeldis, kohe tõmmati vanakooli  "Rootsi mootorsaed" käima ja hakati vanakooli surmametallile hagu andma. Bänd oli huvitaval kombel valinud black metali stiilis tagant valgustuse, nii et nägusi eriti ei näinud. Solist oli üsnagi aktsioonis, statiivid ja mikker lendasid mitu korda, jooksis vahepeal rahva sekka laulma ja seti lõpus sikutas möödaminnes ka trummikomplekti ümber. 

Viimasena esines Aghor. Jällegi väga hea - mõnus kiirema kesktempo surmametall, kõige rohkem selle bändi juures meeldis mulle Gatesi kitarrimäng, mis kuidagi tõmbas selle värgi käima. Huvitaval kombel mainis solist pärast esimest lugu "see mikrofon näeb välja nagu oleks maha kukkunud".

Aga see polnud veel kõik, kavas oli kirjutatud DJ Kuratino teeb veel metaldiskot ka, vaatamata vähesele publikule see ikkagi toimus (au korraldajale) ja jäime veel tunnikeseks saali head muusikat nautima. 

Highland (usa)

Mustmetalli päikselisest Californiast. Lugu eelmise aasta plaadilt "Loyal to the Nightsky".

Arms of the Abyss (aus)

Bändi kohta eriti palju infot ei ole peale riigi, liikmete ja et aastal 2014 on ilmunud üks album "The Great Dying". Tegemist seekord päris doomiga ehk muusika inimestele kellel on palju aega. Selle loo puhul pidin selle aja täitsa võtma.

PS: Bändi näoraamatus oli selline huvitav postitus:

Burzum (no)

Kurikuulus Burzum ei ole eriti minu maitse, aga näiteks sellel lool pole väga vigagi. Plaadiks on 2011. aasta "From the Depths of Darkness".

Coldbound (fi)

Sõltumatult soome bändilt Coldbound on varsti ilmumas neljas täispikk album "The Gale". Täitsa meeldiv doomi ja melodeathi sümbioos.

Inferi (usa)

Sattusin sellise huvitava ameerika bändi peale. Tegutsetud on aastast 2006, uuemal ajal luuakse sümfooniliste elementidega tehnilis-meloodilist death metalit (isegi mõnevõrra blackened nagu oleks). Näidislugu pärineb 2014. aasta albumilt "The Path of Apotheosis". Kokku on plaate ilmunud neli, viimane käesoleva aasta aprillis, seda pole jõudnud veel nuusutada.

Zardens (bel)

Päris head blackened death metalit. Bänd loodud 2008 ja just ilmus kolmas plaat "Heretic Death Cult".