Together to the Stars (se)

Natuke rahulikumale ja meloodilisemale post-black metali lainele. Hetkel töötab rootsi duo juba oma teise albumi kallal. Allpool aasta alguses ilmunud esimene täispikk "An Oblivion Above". Lüürilised teemad sotsiaalne kriitika, antimaterialism ja enesevihkamine.

Haeiresis (lt)

Ma ei saa täie kindlusega väita, et leedukate bändi Haeiresis viimane EP "Emanations" (2019) oleks tervikuna mulle kuidagi iseäranis meelepärane, küll aga siiski piisavalt huvitav selleks, et mulle seni tundmatut lähinaabrite projekti esile tõsta.

Svartgren (rs)

Svartgren Serbiast Belgradist millegi eriliselt originaalsega just ei raba, aga üsna sümpaatne kuulamine sellegipoolest, kui meeldivad Mgła, UADA ja muud taolised uuema laine black metali bändid.
Äsja ilmus teine täispikk album "Divlja Vatra". Siinkohal plaadi tempokas avalugu.

Infant Annihilator (uk)

Selle video leidsin lehelt mille pealkiri oli "10 deathcore videot mida vaadata, kui oled tõeliselt vihane", kui teised olid suhteliselt tavapärased ja tuntud artistid, siis antud video jäi silma ja tegi kohe tuju heaks. Trio tegutseb aastast 2012. 2014 vahetus solist aga pärast seda on liikmed samaks jäänud. Albumeid seni ilmunud kolm, see lugu esimeselt "The Palpable Leprosy of Pollution" (2012).

Shadows of Algol (us)

Shadows of Algol on natuke meloodilisemat laadi black metali orkester Arizonast. Varsti on tulemas EP.

Undergroundi uus tase/ Drottinn (is)

Pilt https://howlsofwinter.eu

Silmasin vahepeal, kas Howls of Winteri line-up on täienenud. Natuke oligi, muuhulgas oli lisandunud islandi black/ death metali nimi Drottinn, mis äratas minus kõige rohkem huvi, kuna Island, eks ole.
Peagi selgus, et pole mingi ime, et ma neist (häguse pildi järgi võib oletada, et tegemist on duoga) varem midagi kuulnud polnud, sest ka YouTube pole asjaga kursis, samuti Google, kes üldiselt kõiki asju teab.
Nii et võib öelda, et Howls of Winter õigustab täielikult oma nime underground black metali festivalina, sest neil on õnnestunud esinema saada kooslus, kellest tõesti pole kogu internetis üldse mitte mingisugustki jälge. Tavaliselt on ju mõistega underground siiski üsna vabalt ümber käidud ja bändidel on olemas mitmesugused kanalid enda tutvustamiseks kas või mingilgi määral, samuti on Howls of Winteril esinenud bände, kes pole tegelikult kriteeriumile eriti vastanud, kui tähti närima hakata.

Edit 20.12: Päevad ei ole vennad. Täna leidsin bändi Facebooki lehe ja ühe pala, ehkki eile ei jooksnud midagi välja (kuigi, kas võib olla võimalik, et eile ei olnudki veel midagi üeval?). Muusika tasub igal juhul kuulamist.

 

Arkona (pl)

Poolakate teise laine black metali bänd Arkona (mitte mingil juhul segi ajada venelaste sama nime kandva täiesti mittekuulatava rahvamuusikaansambliga) on Metallinurgakeses juba eetriaega saanud, aga nende reedeks, 13. detsembriks ajastatud ilmumisega uus album "Age of Capricorn" väärib minu meelest igati äramärkimist. Siinkohal plaadi nimilugu, mis on ka üks meeldejäävamaid.

Vaaltovashe (ca)

Kui minu viimase aja postitused on sobinud kuulata, siis meeldib usutavasti ka kanada doom/ death metali bändi Vaaltovashe novembri teises pooles ilmunud debüütalbum "Time Foul Constellation".

Viscera (uk)

Viscera on väga värske bänd, stiiliks segu meloodilisemat laadi moodsast tehnilisest death metalist ja deathcorest, aga ei midagi väga ekstreemset. Järgmise aasta kevadel on debüütalbum ilmumas ja on ka suuremat tuuri oodata.

Helvort (ru)

Helvort tegutseb aastast 2012 ja annab välja peamiselt singleid. Kirjade järgi on neil kaks vokalisti, üks neist naine. Stiiliks meloodilis-sümfooniline black/ death metal.

Decoherence (uk)

Decoherence viljeleb uuema laine black metalit ja sai alguse aastal 2016. Käegakatsutavaid tulemusi on näha käesoleval aastal, mil on ilmunud singel, kaks EPd ja novembri teises pooles täispikk album "Ekpyrosis".

Warmoon Lord (fi)

Veel üks hea esitus Soomest. Lugu ühemehebändi debüütalbumilt "Burning Banners of the Funeral War" (2019). Elusast peast saab Warmoon Lordi näha näiteks järgmise aasta Steelfestil.