Nightspake (usa, Arkansas)

2014 loodud kahemebänd avaldas hiljuti oma esimese täispika albumi "Shadow Bastards". Black metal omas mahlas.

Norrhem (fi)

Howls of Winter tuleb taas, vaikselt on hakatud ka 2019 bände avalikustama.
Norrhem on päris noor bänd, kirjade järgi loodud eelmisel aastal, märtsis said maha ka esimese albumiga "Vaienneet voittajat". Kerge folgi mõjutustega mustmetall, laulus on ühiskonnakriitilist sõnumit ka.

 Logo on ka päris äge:

Kilkim Žaibu viis lemmikut

Festivalil käidud, mulje jäi hea, võib teine kordki minna.
Siin on minu isiklik meelevaldne esinejate top 5.

1. Thyrfing (se)

Thyrfing tõmbas mind taas kord kõige paremini käima, täpselt nagu Howls of Winterilgi arvatavasti sama kavaga. Kaasahaarav muusika, ülimalt professionaalne esinemine. Tekkinud energiapuhangu mõjul sööstsin isegi natukeseks lava ees moodustunud circle piti. Paraja obaduse vastu pead sain alles mõni aeg pärast ringist lahkumist, kui keegi sealt liiga lennukalt välja tormas, aga jäin ellu.

Edit: Võtsin siis õhinal kogu Thyrfingi diskograafia ette, aga üllataval kombel selgus, et plaadid jätavad mind suht külmaks. Võib-olla ongi siis tegemist eelkõige superhea live bändiga.

 

2. Phrenetix (lt)

Thrash metal pole küll see, mida ma igapäevaselt kuulaks, aga leedu oma Phrenetix oli väga sümpaatne: mängisid super hästi ja näha oli, et hingega asja juures.

3. Deceitome (ee)

Ainsa eesti bändina astus üles Deceitome tuntud headuses ja karismaatilise solistiga.

4. Saor (uk)

Saorist ma suurt midagi ei teadnud ja seetõttu sain positiivse üllatuse osaliseks. Üsna rahulik ja meloodiline ilus muusika, mida oli hea omaette istudes ja mõtiskledes kuulata. Mitmed inimesed viskasid kinnisilmi pikaligi.

5. White Ward (ua)

Odessast pärit White Ward viljeleb džässilike elementidega post-black metalit ning oli festivalil nähtutest üks omapärasemaid. Kuna rahvast oli vähemalt alguses vähe, oli see ainus kontsert, mida vaatasime-kuulasime päris lava eest ning jäime igati rahule.

Eraldi äramärkimist väärivad veel ennenägematult efektset lavašõud pakkunud Nahash (lt) ja Entombed A.D. (se) heatujuline esitus.

Suurim pettumus oli Infernal War (pl) ärajäämine.

A Scar For The Wicked (can)

Kanadas on Perthi nimeline linn nagu austraalias. Austraalia Perth on väga üksik linn suure maa läänerannikul ja sealt tuleb oma isoleerituse tõttu alati huvitavat ja teistsugust muusikat. Kanada Perth on täitsa tiheasustusega piirkonnas, aga see 2011 aastast tegutsenud deathcore bänd jäi mulle omapärase stiiliga täitsa silma. Siiani isesesev bänd ilmutas hiljuti oma kolmada EP nimega "The Unholy"

Angantyr (dk)

Angantyr on Kopenhaagenis tegutsev black metali ühemehebänd, kellel esinemiste puhul on abiks live muusikud. Ajalugu saab lugeda aastast 1997 ja black metali viljelemist alates 1998. Viimane täispikk album "Ulykke" ilmus käesoleva aasta märtsi lõpus. Kuna Angantyri jaoks on ilmsesti tegemist produktiivse aastaga, siis jaanuari lõpus ilmus veel EP "Foragt", mille nimilooga ongi siinkohal tegemist.
Muide, kui te peaksite kunagi sattuma Angantyri Facebooki lehele, siis teadke, et see on võlts ning loodud ilma tema loa või kooskõlastuseta. Minu masti mees.