Jõlemuusikat

Õnnestus komistada video otsa, mis nii stiilipuhtalt esindab teatud laadi metal muusikat (power, heavy jmt) ja vokaali, mida jälestan, nii et lausa olin sunnitud selle üldharivaks näidiseks postitama. :-) Segadusseajaval kombel on tegemist rootslastega, Manimal nimeks. Hoiatan ette, et see on päris õudne...

Gaerea (pt)

Täitsa mõnusat uuema laine, hardcore ja sludge mõjutustega black metalit paari aasta ringis tegutsenud portugali bändilt, kes sai juuni lõpus maha esimese täispika albumiga "Unsettling Whispers".

Der Rote Milan (de)

Der Rote Milan on aastast 2015 tegutsev black metali bänd Saksamaalt. Viis liiget on roomapäraselt nummerdatud ehk siis I-V, osa neist on tegevad ka black/ doom metali bändis Stellar Master Elite, kellest ma hetkel midagi ei tea. Antud lugu on 2016 ilmunud täispikalt albumilt "Aus der Asche".

Ater (it)

Midagi ei ole teha: ehkki ma melodeathi enam kuigi palju ei kuula, on mu meloodialembus siiski säilinud ja kumab ilmselt läbi enamikest mu postitustest. No siin on üks tüüpiline näide, meloodilist black metalit viljelev Ater Itaaliast (mitte segamini ajada praeguseks laiali läinud sümfoonilist black metalit viljelenud Ateriga samuti Itaaliast). Ei midagi rabavat ega väga erilist, aga siiski meeldiv kuulata. "De Aeterna Tragoedia" on bändi seni viimane helikandja, EP aastast 2012. Viimane Facebooki postitus on aasta hilisemast ajast, nii et pole kindel, kas nad enam tegutsevadki.

Lord Shades (fra)

Alustas 2001 aastal ühemeheprojektina, hiljem lisandus veel kolm liiget. Bändi asutaja ja põhiline muusikalooja on mees nimega Alex. Muusikaga on nüüd nii et peab rääkima kõikidest plaatidest, sest tegemist on üheksa aasta jooksul ilmunud triloogiaga: The Downfall of Fire-Enmek (2008), The Rise of Meldral-Nok (2011) ja The Uprising of Namwell (2017). Nagu juba pealkirjadest võib välja lugeda on temaatikaks fantaasiamaailm, kas nüüd päris bändi poolt välja mõelduna ei oska öelda, sest seal triloogia all kohtab ka nime Laurent Barbarit. Rohkem infot ja kogu lüürika on olemas bändi  kodulehel. Muusikaliselt on peastiil sümfooniline black/death, aga tegelikult leidub seal muusikas väga palju muid komponente teistest metali stiilidest, folgist, klassikalisest muusikast jne. Minu rõõmuks clean singing peaaegu et puudub. Kokkuvõtvalt võiks öelda et iga plaat on omaette terviklik sümfoonia.

Triloogia teine plaat: