Devouring Star (fi)

Minu jaoks oli selle aasta Steelchaose suurim üllataja ja vaieldamatu tipphetk teise päeva esimese bändi Devouring Stari esinemine. "Jahmatus ja värinad," kui ühte raamatupealkirja meelde tuletada.
Bändi kohta eriti infot ei leidnud, esimene demo ilmus 2013 ja esimene täispikk album 2015. Värskeim plaat "The Arteries of Heresy" ilmus oktoobri lõpus ja sai ka kohapealt soetatud. Vapustav minu meelest. Pole just palju sellist muusikat, mis kananaha ihule toob.

Ur Tid (swe)

Värske ühemehebänd kelle ainsaks liikmeks on Johan Sjöblom. Stiiliks death/black metal  laulud Inglise ja Rootsi keeles. Hiljuti ilmus esimene EP "Towards Dark Endless", mille nimilugu sõnad baseeruvad filmil "The Omen" ja muusikaliselt on tribuut Dissectioni'le.

Steelchaos 2018 kokkuvõte

Helsingis on lihtne käia, hüppad Tallinnast paadi peale ja 2 tunni pärast oled kohal. Hotell ja toimumiskoht „Nosturi“ olid praktiliselt Länsiterminali külje all, nii et ühistransporti kasutama ei pidanud. Mõlemad päevad olid üsna sarnased, päeval jalutasime natukene linnas ringi ja õhtul üritusele. Kel soov linnaga rohkem tutvuda siis on olemas täitsa asjalik lehekülg: Hellsinki For Headbangers

Toimumiskoht „Nosturi“ oli suhteliselt viisaka välimusega vana tööstushoone. Alumisel korrusel oli garderoob, baar ja väliterrass suitsetajatele. Saal oli ülemistel korrustel, suuruse poolest umbes nagu Tapper, aga helitehnikud olid saali keskele pandud mis võttis päris suure osa alast ära, lisaks oli saalis taga ja ühe külje peal lai rõdu kust sai ka toimuvat jälgida. Mõlemal korrusel oli tagapool ka mõned euroalustest tehtud istumiskohad, nii et vahepeal sai jalga ka puhata. Saali mõlemal korrusel olid ka tualetid ja müügikohad. Hinnad Soomele kohased: 0,5l õlu maksis 7,5€, kangemad napsid 4cl 6€.

Rahvas oli üldiselt väga viisakas, suurt trügimist ei olnud, keegi sulle väga selga ei kukkunud ja ühtegi maha visatud topsi või pudelit mina ei näinud. Esimese päeva viimaste artistide ajal sai saal küll üsna täis, aga liikumisruumi siiski jagus ja keegi end otseselt läbikäiguteedele seisma ei sättinud.

Helikvaliteet ja valgustus oli kõikidel esinemistel väga hea. Heli saali põrandakorrusel oli pea ideaalilähedane, rõdul tagapool oli segavat plekkkatuse iseloomulikku kõminat kuulda. Valgustus oli ka igati korralik, tossuga võibolla natukene liialdati – osadel bändidel ei olnud vahepeal trummarit üldse näha ja ka kitarristid kippusid tossu sisse juba ära kaduma.

Esinejad olid korralikud. Parimad bändid olid mõlemal päeval kõik varajased esinejad, nii et mida kauem olime seda lahjemaks läks 😊, ilmselt põhjus meie rikutud muusikamaitses.

Korraldus: kõik oli paigas, ajakavast peeti raudse täpsusega kinni, natukene oli isegi esinetajatest kahju - nii kui set lõppes tõmmati kiirelt kardinad ette ja hakati järgmiseks esinejaks valmistuma. Enamus heliproovidest suudeti ka ilma kõlaritesse laskmata ära teha.

Kokkuvõtteks: täitsa hindele 5 üritus, kui ainult millegi kallal norida, siis võibolla lineupi ja õlle hindade üle.

Embryonic Cells (fr)

Prantsuse bänd, mis on loodud aastal 1994. Kirjade järgi esimesed 13 aastat underground, alates 2007 aastast on bänd asja tõsisemalt võtnud ja  hakanud plaate ilmutama. Seni ilmunud 3 täispikka ja 23 novembril ilmumas neljas nimega "Horizon". Oma muusikastiiliks nimetavad  Black/Trash Metal, antud loo järgi pigem paneks nad  blackened mdm valdkonda.

Dantalion (es)

Hispaania Dantalion tegutseb aastast 2004. Algusaegade depressiivsest black metalist on liigutud meloodilise death/ doom metali suunas. Väljas on seitse täispikka albumit, viimane ilmus selle aasta septembri lõpus ja kannab nime "The Seventh Wandering Soul", kust ka see lugu.