Bändi liikmed on kaksikvennad Morbius ja Vilhelm, kes mõlemad mängivad ka hiljuti postitatud bändis Ultar ja Peterburgi kollektiivis Second to Sun. Albumeid seni ilmunud kaks Devotion to Lord aastal 2015 ja Tales of the Enchanted Woods aastal 2017. Stiiliks atmosfääriline black metal, antud lugu on mõnusate variatsioonidega ja lisatud on ka natukene bajaani (vene akordion) muusikat, minuarust väga hea lugu.
pühapäev, 3. märts 2019
laupäev, 2. märts 2019
Thormesis (de)
2006 aastast tegutsenud Bavaaria kollektiiv on olnud üsna tegus, järgmisel nädalal ilmub bändil kuues album "The Sixth". Stiiliks pagan/black metal
reede, 1. märts 2019
Of Feather and Bone (us)
Colorados resideeruv Of Feather and Bone on loomingulises mõttes teinud läbi arengu hardcore pungist otse death metalisse. Viimane album "Bestial Hymns of Perversion" (2018) on minu meelest täitsa hea.
neljapäev, 28. veebruar 2019
Kellermensch (dk)
Ma pean end ikkagi metal muusika sõbraks, aga paradoksaalsel kombel jäi mulle eelmise aasta Wackenilt kõige eredamalt meelde hoopis Kellermenschi kontsert (mis toimus suht hommikusel ajal, nii et õnn, et mul oli ikka kinnisidee, et vaja neid kuulata, sest väga kerge oleks olnud mitte kohale minna). Meenutasin nende etteastet veel tükk aega hiljemgi.
Metal muusikaks nende loomingut siiski minu meelest ei saa nimetada (kui, siis miski post-metal vmt), pigem on tegemist millegi alternatiivse-eksperimentaalsega, aga igatahes väga omanäolise ja haaravaga.
Täiel määral pääseb bänd esile muidugi kontserdil, kus on peale kuulamise ka omajagu vaadata. Laval on palju inimesi, kes siblivad ringi ning kogu esitus on emotsionaalselt laetud, mis kandub ka publikule üle.
Lavapoisil oli kontserdi ajal tükk tegemist, kuna solist ei püsinud sekunditki paigal ning mässis end pidevalt juhtmetesse kinni. Ja ega neil oma lavariietuse ja dünaamilisuse juures lihtne ei olnud, sest ilmad olid viimase Wackeni ajal ekstreemselt palavad, kuigi nad esinesid telgis, kus polnudki veel nii hull.
Võimaluse korral külastaks veel mõnda Kellermenschi kontserti.
Metal muusikaks nende loomingut siiski minu meelest ei saa nimetada (kui, siis miski post-metal vmt), pigem on tegemist millegi alternatiivse-eksperimentaalsega, aga igatahes väga omanäolise ja haaravaga.
Täiel määral pääseb bänd esile muidugi kontserdil, kus on peale kuulamise ka omajagu vaadata. Laval on palju inimesi, kes siblivad ringi ning kogu esitus on emotsionaalselt laetud, mis kandub ka publikule üle.
Lavapoisil oli kontserdi ajal tükk tegemist, kuna solist ei püsinud sekunditki paigal ning mässis end pidevalt juhtmetesse kinni. Ja ega neil oma lavariietuse ja dünaamilisuse juures lihtne ei olnud, sest ilmad olid viimase Wackeni ajal ekstreemselt palavad, kuigi nad esinesid telgis, kus polnudki veel nii hull.
Võimaluse korral külastaks veel mõnda Kellermenschi kontserti.
kolmapäev, 27. veebruar 2019
Noctambulist (us)
Uue põlvkonna dissonantset blackened post-death metalit Ameerikast, jaanuari lõpus ilmunud esimene täispikk album "Atmospheres of Desolation".
Tellimine:
Postitused (Atom)