Ater (it)

Midagi ei ole teha: ehkki ma melodeathi enam kuigi palju ei kuula, on mu meloodialembus siiski säilinud ja kumab ilmselt läbi enamikest mu postitustest. No siin on üks tüüpiline näide, meloodilist black metalit viljelev Ater Itaaliast (mitte segamini ajada praeguseks laiali läinud sümfoonilist black metalit viljelenud Ateriga samuti Itaaliast). Ei midagi rabavat ega väga erilist, aga siiski meeldiv kuulata. "De Aeterna Tragoedia" on bändi seni viimane helikandja, EP aastast 2012. Viimane Facebooki postitus on aasta hilisemast ajast, nii et pole kindel, kas nad enam tegutsevadki.

Lord Shades (fra)

Alustas 2001 aastal ühemeheprojektina, hiljem lisandus veel kolm liiget. Bändi asutaja ja põhiline muusikalooja on mees nimega Alex. Muusikaga on nüüd nii et peab rääkima kõikidest plaatidest, sest tegemist on üheksa aasta jooksul ilmunud triloogiaga: The Downfall of Fire-Enmek (2008), The Rise of Meldral-Nok (2011) ja The Uprising of Namwell (2017). Nagu juba pealkirjadest võib välja lugeda on temaatikaks fantaasiamaailm, kas nüüd päris bändi poolt välja mõelduna ei oska öelda, sest seal triloogia all kohtab ka nime Laurent Barbarit. Rohkem infot ja kogu lüürika on olemas bändi  kodulehel. Muusikaliselt on peastiil sümfooniline black/death, aga tegelikult leidub seal muusikas väga palju muid komponente teistest metali stiilidest, folgist, klassikalisest muusikast jne. Minu rõõmuks clean singing peaaegu et puudub. Kokkuvõtvalt võiks öelda et iga plaat on omaette terviklik sümfoonia.

Triloogia teine plaat:

Grasping at the Shadow (usa)

Mis saab kui deathcore bändi lisada viiulimängija, siis saabki muusikastiiliks deathcore viiuliga, mis kõlab päris hästi. 2011 aastast tegutsenud kollektiiv on siiani avaldanud ainult ühe EP "Nothing After Death"  eelmisel aastal.

Cemican (mex) @ Wacken

Kindlasti oli tegemist ühe huvitavama ja omanäolisema kollektiiviga Wackeni selle aasta nimekirjas. Bänd viljeleb folk metalit, folgi osas Mehhiko varasemast ajastust maiade ja asteekide kultuurist, metali poolelt läbisegi kõike. Erinevad vanad rahvapillid kombineeritud tänapäevase metaliga. Laval kargas ringi šamaan, kes viis erinevaid rituaale läbi, kas me oleme nüüd neetud või õnnistatud ei oska kahjuks öelda, kuna antud keelt ei valda. Huvitaval kombel lubati neil esitada ka paar lisalugu, mida Wacken'il tavaliselt tiheda ajakava tõttu ei lubata teha, ilmselt tänu sellele et Wackingeri paarislava Wasteland asub piisavalt kaugel ja kaks samaaegset esinemist üksteist väga ei sega.

USA-sse seda bändi vist esinema ei lubata, seda tänu sellele et etenduses on üks lõik kuidas šamaan kellegi,  ilmselt kurjast vaevast inimese, ära koksab. Nõrganärvilistele ameeriklastele see ilmselgelt ei sobi, aga Wackenis oli see osa täitsa olemas.

 

Bändi ametlikust torukanalist leiate veel materjali sh ametlikke videoklippe.

Mordant Rapture (usa)

Kirjade järgi tegutsenud aastast 2013, aga alles selle aasta juulis ilmus esimene EP "The Abnegation". Tegemist ülimalt tehnilise-sümfoonilise mustmetalliga, ehk midagi neile kellele meeldib Fleshgod Apocalypse ja Carach Angren.