Kyy (fi)

Soome black metali bändi Kyy eelmisel aastal ilmunud esimese täispika albumiga "Beyond Flesh- Beyond Matter- Beyond Death" tasub minu meelest tutvuda küll. Siia panen aga hoopis avaloo 2015. aasta EPlt "Travesty of Light".

Desultory (se)

Desultory tuli pärast pikemat pausi kokku, andis välja ühe plaadi, siis seitse aastat hiljem 2017 veel ühe ja läks jälle laiali ära. Viimane lugu sellelt viimaseks jäänud plaadilt "Through Aching Aeons". See pole plaadi parim lugu, aga soovi korral saab tuubis tervet albumit kuulata.

Forefather (uk)

Forefather on alates 1997 tegutsev briti duo, kes viljeleb sellist blackened viking metalit, kuigi nad ise nimetavad oma loomingut anglosaksi metaliks ja neile ei meeldi black metaliga seostamine. Paljugi mis ei meeldi, blacki mõjud on minu meelest ikka ilmsed.
Tundub, et plaatidel kasutatakse programmeeritud trumme, aga vahepeal olla neil harjutamiseks ikka elus trummar ka olemas olnud.
Plaate on välja antud päris mitu, antud lugu on pärit 2002. aasta plaadi "Engla Tocyme" kordusväljaandelt.

Edit: Plaat ise ei kõlba kuskile, vältida. Antud lugu ongi üldse boonustrack 2017. aasta kordusväljaande jaoks ja ainus normaalne.

Undying (br)

2015 aastal loodud brasiilia bänd, mis see aasta andis välja oma esimese albumi "Lucifer Untold". Mõnus natukene doomistatud vanakooli mdm. Esimeses loos teeb külalishäälena kaasa ka norrast pärilt Liv Kristine, kes luges aastal 2003 ansambli Theatre of Tragedy kodulehelt, et ta ei kuulu enam sinna bändi.  Neile kellele naishääled ei meeldi võin rahustuseks öelda, et ülejäänud album läheb edasi samas stiilis ilma Liv'ita.

Infinity (nl)

Infinity on täitsa korralik meloodilisemat laadi black metali (ise ütlevad occult black metal) punt Hollandist, tegutsenud juba üle 20 aasta. Välja on antud kuus täispikka albumit. Antud lugu on käesoleva aasta albumilt "Hybris". Järgmise aasta Howls of Winteri line-up.

Nordjärvi (usa)

Infot on netis kasinalt, aga üldiselt saan aru, et Nordjärvi on miski ameerika ühemeheprojekt, aga kasutatakse ka endisi muusikuid bändidest Nightrage ja minu jaoks tundmatu Circus Maximus ning üks kitarrist on olnud Arch Enemy liige. Need asjaolud peaksid andma ka vihje Nordjärvi stiili osas- väga leebe kraam.
Erilise lemmikuga tegemist pole, aga vahelduseks kõlbab natuke kuulata küll. Mulle meeldib just vokaal, mis ei pruugi aga jälle kõikidele sobida.
Igatahes anti suvel välja EP "Lakewind Whispers", kust on ka see lugu.

 

Emerge A Tyrant (us)

Tegemist suhteliselt värske Baltimore kollektiiviga, kes alustas tegutsemist eelmise aasta oktoobrist. Stiiliks tehniline hardcore, ehk siis kiired kitarririffid ja tapping segatud hardcore stiiliga, lõpptulemiks täitsa huvitav värk. Hiljuti andsid välja ka oma esimese 4 looga EP "Azrael".

Xenobiotic (au)

Täitsa söödav deathi-deathcore segu Austraaliast ja jälle Perthist. Arvatavasti ollakse uut plaati välja haudumas.

Dargonomel (ru)

Kolmeliikmeline kollektiiv Kirovist, 2006-2010 tegutses nime all "Subterra de Mort" ja 2011 aastal nimega "Sakkath". Praeguse nimega bänd on välja andnud 3 albumit, lugu viimaselt 2017 aastal albumilt nimega "Astazebian". Stiil: kergelt mustendatud vanakooli surnumetall, laulavad kahjuks inglise keeles, aga muidu mõnus.

Entrails (se)

Mõnusa soundiga vanakooli death metalit Rootsist.

Hollow Prophet (usa/ uk/ si)

Deathcore võib suuremas koguses üsna üheülbaliseks minna. Rahvusvaheline Hollow Prophet on minu meelest täitsa huvitav ja selgelt omapärasem kui paljud teised. Stiiliks on märgitud slamming deathcore, mida iganes see siis ka täpselt tähendab. Kõlab igatahes võrdlemisi brutaalselt, kohati tehniliselt ja kohati isegi meloodiliselt. Ja ühel kitarristil on Batushka särk seljas!

Distant (nl)

Alustasid 2014 ja 2015 avaldasid esimese EP nimega Slither. 2017 liitus uus solist ja andsid välja teise EP Tsukuyomi, millel sama nimega lugu ka:

 

Elderwind (ru)

Mõtlik lugu vene looduslembidelt Elderwind. Tegemist on 2012. aasta plaadiga "Волшебство живой природы".

Disillumination (col)

Tegemist vist täitsa uue lõuna ameerika bändiga, kes septembris avaldas albumi "Under The Black Sun". Stiililiselt on siin kokku segatud vanakooli thrash, death ja natuke black metal, ehk siis võiks öelda uue põlvkonna blakcened death metal. Kõik uue plaadi lood on bändi SinuToru kanalis üleval. Valikut oli väga raske teha kuna kõik lood on head, panen siia albumi neljanda loo, mis räägib kodutust keda draugr (skandinaavia mütoloogia zombi) taga ajab ja ...

 

 

Impuritan (us)

Kolmeliikmeline ameerika deathcore kollektiiv, kelle juured on pärilt Salvadorist, Peruust ja Kreekast. Lugu hiljuti ilmunud viiendalt selftitled albumilt:

Sōlis Sanguis (ru)

On ilmnenud, et ma olen võrdlemisi slaavimeelne. Nüüd meeldib mulle jälle ka Sōlis Sanguis, kelle identiteet on võrdlemisi segane. Näidis novembri alguses ilmunud selftitled albumilt, mis on tuubis ka tervikuna olemas.  

Brain Drill (usa)

Päris huvitavat tehnilist death metalit usa bändilt Brain Drill. Täpne asukoht on California, tegutsetud on 2006. aastast saadik. Lugu on pärit teiselt täispikalt albumilt "Quantum Catastrophe" (2010).

Decaptacon (de)

Decaptacon optimismiga ei hiilga. Lugu "Darker Days Will Come" käesoleval aastal välja antud selftitled debüütalbumilt. Stiiliks on märgitud MDM, aga minu arvates on siin deathi siiski mõnevõrra rohkem kui melot.

Call the Cops (it)

Nädala viimane tööpäev on läbi saamas, on aeg hakata pidutsema...

... kui tahate pehmot mängida ja üksi õhtul kodus süüa teha, juhtub nii..

Voids of Vomit (it)

Death metalit Itaaliast. Lugu on eelmise aasta EPlt "Ritval Expiation".

ОПРИЧЬ / Oprich (ru)

Vahelduseks lugu bändilt kes defineerib enda muusikastiiliks Pagan Hardcore. Mina defineeriks selle hoopis vilepillicore. Lugu bändi värskelt ilmunud kolmandalt albumilt All Sails To The Wind.

 



 

Devourer (se)

Mõnusat kitarritinistamist Rootsist. Lugu mais ilmunud plaadilt "Across the Empty Plains".

Thyrgrim (de)

Esineb saksa black metali kollektiiv Thyrgrim.

Black March (fr)

Kui mulle meeldib thrashi ja death metali segu, siis on küllap üsna loogiline, et ka thrashi ja black metali kombineerimine pole vastumeelne.
Lugu prantsuse bändi Black March selle aasta mais ilmunud plaadilt "Praeludium Exterminii".

Übergang (de)

Inimestele kellel on vähe aega, sobib kuulamiseks hardcore punk - 12 sekundit introt , 50 sekundit laulu ja 10 sekundit outrot ja järgmine lugu palun.

Polegi vaja pikemat lugu teha kui selle aja jooksul saab kõik öeldud.

Head metalset sünnipäeva! :-)

Missa Mortvm (cl)

Huvitav lugu tšiili black metali bändi Missa Mortvm seni ainsalt kahe aasta taguselt plaadilt "Et Lux Perpetua Luceat Eis​.​.​.". Tundub küll nagu deathened black metal.

Anguis Dei (jp)

Värsket sümfoonilist mustmetalli otse tõusva päikese maalt, bändi esimene EP "Ad Portas Serpentium"saadaval. Nagu jaapanlastele omane, teevad nad asju natuke teistmoodi ja asi kõlab päris lahedalt.

Angus Dei kuulub mingisse jaapani black metali AAAA ordusse, kuhu kuulub veel kolm A tähega algavat bändi: Ahpdegma, Arkha Sva, Avsolutized... . Kõigis bändides on üheks liikmeks Ur Èmdr Oervn aka  Fr. U.:È.:O.:

Valtari (au)

Mõnusa refrääniga lugu austraalia ühemehe-MDMi bändilt Valtari.

Embrace the Darkness (cz)

Tegutsenud aastast 2012, aga siiani tulnud ainult üks EP ja single. Death metal / doom segu, erinevalt teistest selle stiili bändidest on nende ametlikus koosseisus lisaks viiulimängija, mida ka siin loos ka piisavalt palju kuulda on. Kokkuvõtteks päris hea lugu vahelduvate käikudega, loodan et see bänd annab varsti välja ka mõne uue täispika albumi.

DevilSpeak (za)

Lõuna-aafrika death/ thrash metali bändi käesoleva aasta singel. Varsti peaks ilmuma EP "See Evil Hear Evil Speak Evil". Mulle täitsa meeldis, deathi-thrashi segu puhul see mul üldiselt nii kipub minema.

Inthraced (fi)

MDM nii nagu mulle meeldib- tavaliselt kipub see tulema Soomest või Rootsist. Inthraced on viis aastat tegutsenud soome bänd, enne seda oldi veel viis aastat teise nime all. Antud lugu, kus on ka sümfoonilisi elemente, pärineb 2014. aasta EPLt "The Rising Chaos".

Sadness (usa)

Pühapäev jätkub seekord malbelt. Ilus lugu väga produktiivselt ameerika sooloprojektilt Sadness, selle aasta split albumilt "Imperfect". Muusiku alias on Elisa, mis viitaks nagu naisele, aga pildil oleks nagu ikka mees, noor mehhiklane Damián Antón Ojeda.

Serenity in Murder (jp)

Lugu jaapani sümfoonilis-meloodilise death metali bändi 2015. aasta albumilt "The Highest of Dystopia". Ma ei saanudki ausalt öeldes kohe aru, et solist on naine.

Eternal Helcaraxe (ie)

Iiri muusikaga seostuvad eelkõige heledad naishääled, harfid, rahvapärased viisid ja kõik see muu kupatus, mis aastate kaupa Eurovisionil laineid lõi. Tuleb välja, et teevad black metalit ka. See lugu juba üle kümne aasta tegutsenud bändi aasta lõpus ilmuvalt plaadilt "In Times of Desperation" kõlab minu kõrva jaoks üsna meeldivalt.

Faustian Dripfeed (no)

Faustian Dripfeed on eelmisel aastal tegutsemist alustanud norra bänd, kes segab oma loomingus põhiliselt vanakooli ja meloodilist death metalit. Avalugu eile ilmunud EPlt "Faustian Escapades"- "Tom Cruise on a Rainy Day".

Shining (se)

Head black metalit on järgmise aasta jaanuaris ilmumas rootsi bändilt Shining. Tegutsetud on alates 1996. aastast, alguses küll teise nime all. Bändi nimi ei viita Kingi kuulsale romaanile, mis võiks olla raamatuhuviliste esimene mõte, vaid mõeldud on "the path to enlightenment".
Albumeid on ilmunud päris mitu, alates kolmandast on need tähistatud rooma numbritega. Jaanuaris ilmub siis "X - Varg utan flock". Üks plaatidest oli veel 8 1/2, mis viib omakorda mõtted Fellinile. Lisaks on veel plaatidel kindel arv lugusid ning viies alati instrumentaalpala kuni IX plaadini, kus instrumentaal oli esimene. Mingi teema on neil selle numeroloogiaga.
Portaal nefariousrealm.com nimetab ühes oma artiklis Shiningut vastuoluliseks. Nad olla black metali maailmas teeninud tuntust innovatiivse ja pidevalt areneva soundi ning peamehe lihvitud ja hirmutava lavakuju tõttu. Sinna juurde muidugi veel provokatiivne lüürika ja ennasthävitavad kujundid, mis ärgitavat kõige andunumates fännides vägivaldsust. Kõlab igatahes põnevalt.     

Antarktis (se)

Lugu rootsi sludge/ post-metali projekti Antarktis septembris ilmunud debüütalbumilt "Ildlaante". Arvestades pigem kahtlast stiilimääratlust, on minu meelest tegemist üsna hea looga.
Kaks liiget mängivad ka teises rootsi bändis In Mourning, kellelt olen ühe loo postitanud. Oligi nagu midagi tuttavlikku selles Antarktises.

Selbst (ve)

Mulle tundub, et kui näiteks Mgła meeldib, siis võiks ka see venezuela black metali duo sobida. Lugu suvel ilmunud ja üsna kiidetud esimeselt täispikalt selftitled albumilt.

Hyperborean Skies (usa)

Kas see on crypticwintermooned?

Cote D'Aver (nl)

Nüüdseks juba laiali läinud grindcore / death metal bänd, kes võib-olla musikaalselt polnud kõige kõvemate tegijate seas, aga kostüümide ja koreograafia poolest kindlasti üks parimaid selles muusikastiilis :) 

Norther (fi)

Mingil perioodil meeldis mulle väga soome MDMi bänd Norther, kes küll juba viis aastat tagasi lõplikult laiali läks. Northeri puhul tolereerisin isegi hilisemal perioodil ajuti ettetulevat puhast vokaali ning kuulan teda ikka aeg-ajalt. Ühe loo olen neilt juba postitanud, nüüd veel üks tervikuna healt 2003. aasta albumilt "Mirror of Madness." Rohkem Northerit ei tule, ma luban. :-)

Auðn (is)

Just oli jutuks, et ei tea, kas Islandil päris metal muusikat üldse tehaksegi (sest Sólstafir ikka ju ei ole tegelikult metal). No see bänd minu meelest täiesti kvalifitseerub: atmospheric black metal äsja ilmunud teiselt täispikalt albumilt "Farvegir Fyrndar".

21.10.2017 kontsert

Väikse hilinemisega ka kokkuvõte oktoobris külastatud kontsertist:
 

Söökla: Klubi Tapper , Tallinn
Menüü: Dying Fetus, Psycroptic, Beyond Creation, Disentomb

Eelroog: Disentomb
Jällegi üks nendest bändidest, kes eelnevalt videodest erilist muljet ei jätnud ja vabatahtlikult raadiost ka ei kuulaks. Aga live on live ja selline muusika on alati kontsertil parem, mulle meeldis see sett nii et ei jõudnud isegi õlle järel käia. Väga hea käivitaja kontserdile, tõmbas esimese bändina juba rahva korralikult käima. Enamvähem sama sett umbes samasuguses kohas:

Pearoog:  Beyond Creation
No see oli ikka tõsine tehniline andmine, kuda need vennad ikka oma pille mängivad on täielik müstika. Inglise keeles nimetatakse seda kitarrimängu võtet, kus mõlema käega mängitakse kitarri kaela peal tapping, eestikeelset nime ei tea, igatahes mängisid vahepeal kõik kolm kitarri selles võttes. Kahjuks helitehnika ei vedanud päris ideaalselt seda välja - osad vahemikud sõi võim ära. Jällegi nii hea sett ei saanud õlle järgi minna.  Väike stiilinäide ka:

Kohvipaus: Psycroptic
Ei tea kas asi oli selles, et juba kaks täis setti kuulatud või milleski muus, aga see bänd kuidagi ei istunud. Sai väike tiir lava juures tehtud, aga kaugemalt kuulates tundus kuidagi parem, saigi väikse puhkepausi.  Niipalju kui on erinevaid bände on ka erinevaid kuulajaid, keegi viitsis sellelt setist ühe video tuubi pista:

Magustoit: Dying Fetus
Hmm, nämma, polegi erilist showd vaja kui teed sellist hullu muusikat. Plakatid tegid lava visuaalselt väikseks, trummid keskel, John ühes servas ja Sean teises. Trumm, bass, kitarr, vihased riffid ja kaks karmi lauluhäält. Rahvas hullus, päris korraliku suurusega circle pit läks kohe käima ja kestis terve seti lõpuni. John vahepeal vabandas ja ütles haiguse tõttu ei teevad tavalisest lühema seti, see jäi ka natuke lõpus häirima, sest tundus et nii head asja oleks võinud palju kauem teha. 

Take away:

Disentomb Dino Longsleeve

Kokkuvõte:
Tapper eriline ilukoht ei ole ja ega selliseks kontsertiks ei peagi teab mis hea koht olema. Aga vähemalt WC-d võiksid nad mõne korra aastas korralikult ära pesta. Tapperi helikvaliteet on üldiselt hea, seekord tehnilist metalli siiski päris välja ei vedanud.
Toimumiskoht: ***+
Heli: ****- 
Disentomb: ****-
Beyond Creation: *****
Psycroptic: ***
Dying Fetus: ***** 

Silence Lies Fear (az)

See lugu aserbaidžaani bändi Silence Lies Fear 2015. aasta albumilt oleks nagu MDMi õpikust, aga ei kõla iseenesest ka halvasti. Ju nad ikka inglise keeles laulavad, aga mina ei suuda pea ühtegi sõna eristada, nähtavasti aktsendi tõttu.

Parkway Drive (au)

See bänd on nüüd välja hõigatud Hard Rock Laagri ühe peaesinejana. Niisama kuulamiseks minu jaoks liiga kommertslik, aga selliste bändide kontsertlive on reeglina salvestatud versioonist alati parem.
Videost saab äkki vihjeid, milline selle aasta Laager välja nägema hakkab ;).

Ophis (de)

Kui ultrapikast introst üle saada, siis läheb juba palju huvitavamaks. Eks ta muidugi ikka doomiks jääb, aga vokaal on väga hea ning lool tervikuna mõjuv atmosfäär.
Ophis on alates 2001 tegutsev saksa death/ doom metali bänd. See lugu on pärit oktoobris ilmunud uuelt albumilt "The Dismal Circle".

Plagis (uk)

See on kahemehe bändi "Burning Pantheon" ühe liikme ühemehe (või ühenaise) kõrvalprojekt :D. 

Ainsa liikme artistinimi on Dasimus 'Plagues' Plagarin, päris nimi enne oli Adam McLoughlin, kuid nüüd palub ennast kutsuda  Alexi McLoughli, ah kurat seda teab on ta siis mees või naine. Alustanud aastal 2016 aga jõudnud juba kaks täispikka albumit teha. 

Black metal, peaaegu selline nagu ta olema peabki. Et asi ikka eriti saatanlik oleks, siis postituse avaldamiseaeg on kell 6:66.

All Pigs Must Die (usa)

Krapsakaks päevaalustuseks lugu ameerika hardcore pungi bändi All Pigs Must Die oktoobri lõpus ilmunud plaadilt "Hostage Animal".

Pink Mass (usa)

Mitusada kilo (pool) paljast meheilu. Nagu välimuski reedab, on tegemist seksuaalse vabaduse eestkõnelejatega. Stiil: blackened grindcore/ crust punk. Tundub olevat sedasorti bänd, kes on live'is oluliselt ägedam kui lihtsalt plaati kuulates. Side publikuga on ka kohati üsna intiimne võiks öelda, aga kõigil tundub lõbus olevat.

Ocularis Infernum (lv)

Meloodilist mustmetalli meie lõunanaabritelt. Bändi loodud aastal 2015 ja hiljuti ilmus nende esimene album Expired Utopia. Bändi liidriks on laulja Māra Sekhmet kes kirjutab ise ka muusika ja tekstid.
Üldiselt on enamvähem kuulatav, mind häirib et kasutatud liiga palju elektroonikat, ka trummid tunduvad elektroonilised olevat, mis ikka nagu black metalile ei sobi.

Claim the Throne (au)

Seekordseks leebeks töönädala alustajaks on Claim the Throne Austraaliast Perthist. Lugu kuu aega tagasi ilmunud plaadilt "On Desolate Plains".

Nine Treasures (cn)

Ma ei tahagi teada, mis mu ajus toimub, võib-olla vajan restarti ja olen küllastunud muusikast, mida viimasel ajal kuulanud olen, igatahes see tundub mulle väga laheda loona. Ja teised selle bändi lood ka...
Tegemist on seitse aastat tegutsenud hiina kooslusega. Kõik liikmed on küll pärit sise-Mongooliast, lüürika on samuti mongoolia keeles ja teemaks otse loomulikult mongoolia folkloor. Välja on antud kolm täispikka albumit ja paar väiksemat jubinat.
Kontserdigraafik Euroopas selle aasta suvel oli päris tihe ja live videotel on näha, et tõmbasid rahva käima küll.
Rahulikku pühapäeva õhtut ja nautigu see, kes suudab. :-)

Tender Branson (ru)

Tegemist idanaabrite naissolistiga hardcore pundiga. Infot bändi kohta väga ei leia - pärit Moskvast, bandcampis on neil üleval kaks EP mõõtu albumit The Baiting  2015 ja When the medicine is powerless 2011 ja tuubis on üks ametlik video aastast 2016. Vaatamata inglise keelsetele plaadinimedele laulavad siiski õnneks emakeeles.

PS: Tender Branson on Chuck Palahniuk novelli "Survivor" tegelaskuju, kes istub enda kaaperdatud Boeing 747-400 kokpitis ja loeb musta kasti oma elulugu.

WOLFxDOWN (de)

Hardcore punk bänd alustas aastal 2011 ja nende parimad ajad olid kuni 2014 aastani, mil nende solistiks oli Larissa Stupar (praegu Venom Prison). Selle aasta suvel läks bänd päris laiali, seoses seksuaalkuridegude süüdistustega kahe liikme suhtes.

Tuubis on päris mitu nende live videot, igatahes möll moshpitil oli alati kõva.

Engulf (usa)

Engulf on ameerika ühemehe death metali projekt. Septembris ilmus kahelooline EP "Subsumed Atrocities". Üldjoontes üsna vanakooli värk.

Myrkur (dk)

Ma ei tea, kas Myrkur viljeleb kõige kommertslikumat black metalit, mida ma kuulnud olen, aga igatahes midagi teistsugust kindlasti. Siin laulus loob minu arvates ilusa meloodia ja puhta laulmise ning musta metalli iseloomulike käredamate kohtade kontrast üsna pahaendelise meeleolu.

Психоз 4.48 (ru)

Kui tuju peaks tänasel laupäeva õhtul mingil arusaamatul põhjusel liiga hea olema, siis see pole küll midagi taolist, mida üks annus depressiivset metalit parandada ei suudaks. Lugu nimega "По тротуару смерти уходя" vene ühemehebändi eelmise aasta plaadilt "...от боли, сжигающей в прах, к забвенью гниющих...".

 

Raventale (ua)

Bändi tuumikuks on Astaroth, kes ise nimetab oma muusikat atmospheric blackened metaliks. Lisaks on mitmeid live muusikuid. 12 aasta jooksul on albumeid välja tulnud päris tihedalt. Antud lugu on pärit selle aasta üsna värskelt albumilt "Planetarium". Kuna see kestab üle üheksa minuti, siis võib eeldada, et intro ja outro on pikad ja natuke tüütudki, aga vahepeal on jälle üsna hea ning tõesti, kuhu ikka kiiret on.

Skeletonwich (usa)

Skeletonwich on alates 2003 tegutsenud üsna produktiivne ameerika bänd. "Well of Despair" on 2016. aasta singel, mis tutvustas uut solisti, kes laulab ühtlasi ka sellises bändis nagu Wolvhammer. Tundub, et muusikuid on ikka piiratud hulk. Stiiliks on üsna kaasahaarav MDMi ja thrashi segu, ei midagi ekstreemset, aga täitsa mõnus kuulata.

Three Eyes of the Void (ua)

Super lugu täiesti uuelt ukraina ühemehe black metali projektilt Three Eyes of the Void. Detsembris peaks ilmuma EP "The Moment of Storm". YouTube ei ole veel asjast midagi kuulnud.

https://soundcloud.com/threeeyesofthevoid/the-eyes-to-see

Swallow the Sun (fi)

Swallow the Sun ei ole üldiselt eriti minu veiniklaas, aga sageli juhtub nii, et mõnelt bändilt paar lugu ikka meeldib, kui ka ülejäänut ei kuula. See lugu ongi just selline.

Life is Pain (ch)

Reedeõhtune alkoholitest !!!

Ilmselt nägid sa midagi sellist, mis viitab et peaksid koju magama minema.

W.E.B. (gr)

Nagu tavaliselt ilmub reedeti uusi albumeid. Tänaseks valikuks on bänd Ateenast, kes on tegutsenud aastast 2002 ja täna avaldasid oma neljanda täispika plaadi "Tartarus". Stiili poolest nad päris black ja death metal ei ole, nad ise defineerivad enda stiili kui dark metal, kui nüüd siia ette lisada veel symphonic siis oleks ma täitsa nõus. Ehk siis maakeeli oleks stiiliks sümfooniline tumemetall, kõlab ju hästi!

Grieving Mirth (mx/ usa/ uk)

Kui paar kahtlast kohta välja jätta, siis mulle üldiselt täitsa meeldis selle rahvusvahelise atmospheric post-black metali bändi 2015. aasta EP "Calamitosvs Omine". Siin üks stiilinäide. Lauldakse itaalia keeles, mis minu meelest sobib väga hästi.
Aktiivsed ollakse kirjade järgi aastast 2011, kuid rohkem plaate pole välja lastud ning ma pole kindel, kas nad tegelikult ka veel elus on.

Cirrosis Hepática (es)

Kui tõlkida on bändi nimi  "Maksatsirroos" ja loo nimi "Renditud sõltuvus". Ei tea kas see on nüüd hoiatuseks alkoholismist loobumiseks või viitab solisti tervislikule seisundile, igatahes meenutab see laulmine rohkem sigalast tulevaid hääli. Eks otsustage ise kas võtate see nädalavahetus mõne joogi või otsustate passida.

A Legacy Unwritten (usa)

Kui suured ümmargused lesti venitavad kõrvikud on deathmetali muusikute seas nagu mingi tsunftikuuluvuse märk, siis tundub, et ka videotes on hakanud tekkima omad kindlad trendid, nagu ka tom natuke aega tagasi tähele pani: suurem punt seisab jõude taamal, samal ajal kui üks tüüp vaeva näeb.

Atra Vetosus (au)

Atra Vetosus on atmosfäärilise ja meloodilise black metali bänd Tasmaaniast. Tegutsetud on kuus aastat ja selle aja jooksul on välja antud eriformaadilisi helikandjaid singlist täispika albumini "Voices From the Eternal Night", kust on ka see lugu. Järgmise aasta kevadel ollakse koos kahe teise bändiga Euroopas tuuritamas. Üheks mõjutajaks on märgitud ka Dissection.

Repulsive (uk)

Briti bändi Repulsive selle aasta märtsis ilmunud digitaalne debüüt-EP "The Flesh Domain" on üks mõnus doos vanakooli death metalit: piisavalt rütmikas, piisavalt meloodiline, mitte liiga brutaalne, sümpaatne vokaal, kõik on hästi tasakaalus. Mulle meeldis.

Murder Worker (es)

Paljude asjade kokkusattumisel sattusin ühte hispaania blogisse kus promoti bändi nimega "Murder Worker". Njah ega rohkem eriti teada ei saanud kui et tegemist Sevilla pundiga kes peaks mängima vanakooli rootsi surnumetalli ja kunagi 2018 peaks album ka ilmuma.
Lugu kuulama hakates leidsin et see kraam on vanakooli värgist ikka päris kaugel, pigem mingi segu erinevatest metali stiilidest või siis nn. modern death metal. Kokku on tulnud mingi huvitav kooslus. Kuna lugu on väga lühike, kuulasin seda esimese hooga päris mitu korda järjest.

 

Malice (ua)

Sattusin väga laheda ukraina SBM bändi otsa, eriti meeldis mulle vokaal. Malice on asutatud 1998 ja peaks olema siiamaani aktiivne, aga mine sa tegelikult tea, sest selle aja jooksul on ilmunud vaid üks plaat "Symphony of Darkness" (2001). Samas on see plaat 2009 uuesti välja antud, ilmselt ka sellepärast, et algversioon oli kasseti kujul. Siin avalugu sellelt plaadilt.

Sons of Aeon (fi)

Bänd on registreeritud aastal 2010, kuid praegune staatus on teadmata. 2013 on ilmunud üks ja ainus selftitled album.

Décembre Noir (de)

Bändi nimi on prantsuse keelest tõlgituna  "Must Detsember", tegutsenud aastast 2008 saksamaa väikelinnas Erfurt - tegelikult meie mõistes on 200k elanikuga linn päris suur. Musikaalselt viljeleb doom ja death metali segustiili. Kui aastaid tagasi oli minu lemmikuks selles stiilis Paradise Lost albumitega Icon ja Gothic, siis nüüd on need unustatud ja uus lemmik olemas. Seni on bänd avaldanud kaks täispikka albumit: "A Discouraged Believer" 2014 ja "Forsaken Earth" 2016. Just viimane plaat on selline mille tahaks kindlasti järgmise plaaditellimusega soetada. Samas on kuulda, et ka uut albumit juba salvestatakse.

Lugu 2016 aasta plaadilt, loo nimi on loomingulise tõlkega "depressiivsed saksa väikelinnad"

Metali kuulajad on intelligentsed

Trehvasin Sirbist lugema paari aasta tagust artiklit, mis käsitles kunagi EMTAs toimunud metal muusika seminarisarja. Seal öeldakse muuhulgas:

Paljud lugejad on kindlasti kuulnud äraleierdatud tõsiasja – aga kordamist väärib see siiski –, et intelligentsitasemelt, aga ka paljude muude (positiivsete) omaduste poolest on metal– ja klassikalise muusika austajad väga sarnased, et mitte öelda, samal pulgal. Need on ka stiilid, mille austajaskond väga suure tõenäosusega kattub. Vaadates seda, kust tuleb metal’i esteetika ja esitusstiil või kuidas paljud hevimuusikud armastavad kasutada klassikalisi pille ja orkestreidki, ei tohiks eelöeldu väga üllatada.

Ja veel:

Ka on kuulaja seisukohalt klassikalisel ja metal-muusikal üsna sarnased väljundid, need täidavad sageli samu vajadusi. Sõna, mis seminaril sageli kordus, oli „eskapism“. Igasugune muusikaline kogemus on olemuselt eskapistlik, põgenemine reaalsusest. Aga need kaks muusikavoolu rõhuvad eriti meie vajadusele olla viidud kuhugi mujale. Olgu see siis fantaasiamaailm või hoopiski muretu peomeeleolu, agressiivsuse vägivallatu väljaelamine muusikaga samastudes või lihtsalt väike lohutus, et kõik ei saa olla lootusetu, kuni on keegi, kes selliseid viise loob, selliseid sõnu seab.

Siia sobib hästi lugu prantsuse black metali bändilt Peste Noire, keda olen ka varem kiitnud. Tundub, et videot tehes ammutati inspiratsiooni "Võimalik vaid Venemaal" saatest.

Asagraum (nl/ no)

Alguses mulle tundus, et naised eriti nagu ei viljelegi black metalit, samas kui deathis on neid päris palju. Aga siis ikka sattusid mõned ette, mitte et ma tegelikult väga otsinud oleks.
Asagraumi esimest korda juhuslikult kuuldes ma ei mõelnudki kohe, et solist võiks naine olla. Igatahes on tegemist rahvusvahelise duoga, kes septembri lõpus sai hakkama ässi kikkiva debüütplaadiga "Potestas Magicum Diaboli".
Ehkki Asagraum on koos alles aastast 2015, ei ole Trish ja Obscura mingid algajad. Muusika ja esitus on igati head ja võiks öelda, et parimates klassikalise põhjamaade black metali traditsioonides. On kiidetud nende atmosfääri loomise oskust.
Ja mis veel parem- Asagraum on järgmise aasta Howls of Winteri lineupis.

Violet Cold (az)

Aserbaidžaan saab oma postituse ...
Rahulik atmosfääriline metall saab oma postituse ...
Kuulajad saavad seitse minutit ilusat ja rahulikku muusikat nautida...

 ... kõik on rahul.

Гул Таоса (ru)

Ei no kui venelased teevad taolises stiilis muusikat ja veel vene keeles ka laulavad, siis mina olen täiesti müüdud: seal on midagi kirjeldamatult eripärast, mis mulle väga istub.
Avalugu 2009. aastast tegutsenud bändi seni ainsalt, 2015. aasta digitaalselt albumilt "Агония Солнца".

Wormwood (se)

Kui ma eile ütlesin, et Wormwood sakib, siis ma ajasin ikka täiega midagi sassi. Tegelikult on see üsna noor rootsi MBM bänd selle aasta märtsis Non Serviam Recordsi märgi all välja lasknud igavesti laheda folgielementidega plaadi "Ghostlands: Wounds from a Bleeding Earth".

TrollWar (ca)

Mis saab, kui aastal 2011 saavad kokku 7 meest, kellele meeldib Amon Amarth ja Finntroll, ning otsustavad ise muusikat teha. Ise nad nimetavad oma stiili Blackened Melodic Folk Metal.
Lugu selle aasta EP "The Traveler's Path" pealt. Eriti meeldib mulle siia loosse sisse segatud kestev akordionimäng, mis on nii osavalt üldisesse helipilti ära peidetud, et ilmselt kehva helimängijaga seda ei kuulegi. Lisaks igati sobilik päevakäivitaja ja moraalitõstja:

Duskmourn (usa)

Tänast hommikut alustab ameerika duo Duskmourn sümpaatse ballaadiga 2014. aasta albumilt "Legends". Suvel ilmus ka uus album "Of Shadow and Flame". Natuke blackened epic folk/ MDM. Bändi huvialaks on Facebooki andmetel muuseas õlle joomine.

Dehydrated (sk)

See värk tekitas mul natuke segadust, kõigepealt vaatasin - ohhoo Dehydrated on uue plaadi välja andnud. Kui lauluks läks mõtlesin - kas nad on nüüd uue solisti võtnud või Ira hääl eriti kurjaks muutunud. Hakkasin asja kontrollima ja selgus, et tegemist hoopis sama nimega Slovakkia bändiga, kes on küll kirjade järgi tegutsenud aastast 1991, aga viimastel aastatel suhteliselt uue koosseisu kokku pannud ja nüüd plaadi nimega "Resurrection" avaldanud. Igatahes stiililt on bändid üsna sarnased, ainus suurem erinevus et vene bändil on solistiks naine ja slovaki omal mees.

Ja et segadust ei tekiks kui peaksite kuskil kontserti plakatil nägema esineja logo
Dehydrated (sk):

Dehydrated (ru):

Son ov Leviathan (usa)

Superäge (digitaalne) debüütplaat "Vi Veri Vniversum Vivus Vici" california ühemehebändilt. Stiiliks väga huvitav black/ blackened death metali segu. Siin videos on jupikesed igast plaadi loost.

Hak-Ed Damm (can)

Head rütmikat musta metalli Kanadast, bänd tähistab oma 10 aasta sünnipäeva albumiga "Holocaust Over Dresden" mis ilmub 26.11.2017. Kaks uue plaadi lugu on ka juba lekitatud. Ei osanud neist ühte valida sest mõlemad on head:

Starforger (uk)

Starforger on sõltumatu briti duo, kes ise ütleb oma muusika kohta nii:  
Starforger is a project where we get to be both as metal and as nerdy as we like. The keyboards are twinkly, the riffs are cheesy and the vocals are incomprehensible. We hope you enjoy it!
Mina igatahes nautisin küll ja tüübid ise on väga muhedad, eks see neil vist rohkem nii hobi korras toimetamine ole. Lugu on 2016. aasta digitaalselt EPlt "Meteorfall".

Outlaw (br)

Head nn õigeusklikku black metalit otse Brasiiliast. Lugu on debüütalbumilt "Path to Darkness".

Sickle of Dust (ru)

Töötasin täna läbi Venemaa üksiküritaja Sickle of Dust debüütplaadi "Between the Worlds". Tegemist on rahulikumat sorti, aga ilusa meloodilise, nagu voolava muusikaga, kus leidub ka sümfoonilisi elemente, kostab viiuleid ja mingeid pasunate moodi pille (ei ole asjatundja). Mina jäin igatahes rahule.

Walking Dead on Broadway (de)

See on ka värskelt Wackeni nimekirja lisandunud bänd. Üsna tavapärane raskepärasem deathcore, aga täitsa hea kuulata.

Grabak (de)

Leipzigist pärilt kollektiiv kes on juba aastast 1995 tootnud head black metalit. Nüüd kus bänd produtseerib massacre records, on kõlapilt eriti  ära sätitud, samas mulle vahepeal tundub et isegi liiga palju on erinevaid kitarrritilinaid taustaks lisatud. Uus album "Bloodline Divine" ilmub 17.11.2017.

Mantar (de)

Tuulasin siin natuke Wackeni line-upi lisandunud võõraid nimesid. Mantar võib ehk olla päris kuulatav. Tegemist on viis aastat tegutsenud saksa-türgi duoga, kes harrastab sludge metalit, mis on kombinatsioon doomi ja hardcore pungi elementidest, mõjutustega industrialist ja ehk mujaltki. See lugu on pärit 2016. aasta albumilt "Ode to the Flame".

In Mourning (se)

Rootsi bänd, kes alustas aastal 2000 gothic metaliga, uuemal ajal mängitakse progressiivsemat laadi MDMi. Ilmunud on neli täispikka albumit ja mitu demo. Tänahommikune lugu on viie aasta taguselt albumilt "The Weight of Oceans".

Schammasch (ch)

Schammasch on huvitav šveitsi avant-garde/ black metali bänd. Selle video kõik komponendid moodustavad meditatiivse terviku vastavalt bändi lüürilistele teemadele, milleks on erinevalt enamikust black metali bändidest spirituaalse sisuga aines. Lugu on pärit 2016. aasta kolmediskiliselt enam kui poolteist tundi pikalt ning muusikaliselt ja vokaaliliselt mitmekesiselt albumilt "Triangle", mida ma pole veel jõudnud korralikult läbi kuulata, aga plaanin seda kindlasti teha.

Lord of the Lost (de)

Mittemetalpost.
Midagi rahulikku pühapäeva õhtuks, kui teile meeldib Nick Cave siis meeldib ka see

Kokandushuvilistele

 

Alex Terrible (Russian Hate Project) (ru)

Alex Terrible on miski vene tüüp, kes teeb YouTube'is seda ja vist veel mõnda teist pseudonüümi kasutades kavereid ning on bändi Slaughter to Prevail laulja oma tegeliku nime all.
Ma pole päris kindel, mis see Russian Hate Project on, aga igatahes on selle egiidi all väljas igati korrektne samm-sammult kokkamisjuhiste video. Kui juhiseid on otse natuke raske jälgida, siis kirjapandud retsept on video all olemas.

Black Rebel Motorcycle Club (usa)

Olen sunnitud tegema veel ühe pehmomuusika postituse, kuigi see bänd on juba siin blogis kajastamist leidnud. Mulle lihtsalt niivõrd meeldib see attitude. Ja suitsetamine paistab taas lahe. Anyways, tervislikud eluviisid ongi maailma igavamaid asju.

Iron Monkey (uk)

Sludge metal või ka sludgecore on muusikastiil mis on segu doomist ja hardcore punkist, ehk siis doom metali sügav depressiivne helipilt sulatud kiiresse hardcore punki rütmidesse. Sludge metal on pärilt USA lõunaosariikidest ja klassikalist traditsioonilist sludget kutsutakse ka southern sludge.


Iron Monkey on üks klassikaline uk sludge bänd, mis tegutses üheksakümmentatel. On nüüd jälle kokku tulnud ja maha saanud uue albumiga "9-13"

Barathrum (fi)

Lugu staažika soome bändi Barathrum käesoleva aasta albumilt "Fanatiko". Stiiliks on märgitud black/ doom metal, kuid vähemalt selles loos kuulen mina küll rohkem pungi mõjutusi.

Distress of Ruin (fi)

Tänahommikuseks leebeks päevaalustuseks on lugu soomlaste bändi Distress of Ruin eelmisel kuul ilmunud EPlt "Insights".

Pure Wrath (id)

Mõnus lugu indoneesia ühemehebändi Pure Wrath seni ainsalt selle aasta veebruaris ilmunud plaadilt "Ascetic Eventide".

Vaivatar (fi)

Minu tähelepanu pälvis soome SBMi bändi Vaivatar värske album "Vanitas". Tegemist on täiesti tundmatu nime debüüdiga ja tundub tegelikult olevat lausa palju enamat kui lihtsalt tähelepanuväärne. Üks lugu sellelt plaadilt. Plaadiümbris on ka viimase peal.

Edit: Hakkasin tunniajast plaati otsast kuulama ja ei saa enam pidama. Super! Ja väga huvitav ja originaalne.

Edit Edit: Mis originaalsusse puutub, siis äkki nad ikka on muuhulgas natuke ka Carach Angrenit kuulanud...

Abhordium (fi)

Abhordium on soome kooslus, tegutsenud aastast 2005. Algusaegade death metalist on nüüdseks edasi liigutud mustjamas suunas. Oktoobri lõpus ilmus uus album "Omega Prayer", kust on ka antud lugu. Varasemalt on välja antud veel üks EP ja üks täispikk stuudioalbum, 12 aasta kohta üsna vähe tegelikult.

Mgła (pl)

Üks mulle viimasel ajal enim muljet avaldanud black metali bände on Mgła Poolast. Bänd sai alguse aastal 2000, esialgu kui laulja ja multiinstrumentalisti M.-i stuudioprojekt, kuid alates 2012 on hakatud andma ka kontserte, kasutades külalismuusikuid lisaks ametlikule trummarile Darkside'ile (M. ja Darkside on veel teise black metali bändi Kriegsmaschine liikmed). Bändi nimi tähendab poola keeles udu. Lüürilised teemad on pimedus, misantroopia ja nihilism.
Panen siia viimase, 2015. aasta albumi "Exercises in Futility" VI loo kaks versiooni: esimene on stuudiolindistus ja teine live esitus. Viimane ajab mulle kananaha ihule ja on järjekordseks tõestuseks, kuidas live võib olla palju võimsam kui plaat. Nii et maksab käia ka nende bändide kontsertidel, kelle plaati võib-olla eriti ei kuulakski. Mgła plaate tasub aga küll kuulata ning loodan tõesti neid kunagi laval esinemas näha. Hetkel toimetab bänd stuudios uue materjaliga ning esinemised on ootel, välja arvatud üks detsembri kontsert Varssavis.

Septicflesh (gr)

Kreeka Septicflesh on varem ka ette sattunud, kuid pole nagu erilist muljet jätnud, kuid see on küll võimas lugu. Pärit selle aasta septembris ilmunud plaadilt "Codex Omega", millega peaks vist lähemalt tutvuma. Žanriks on atmospheric/ symphonic death metal.

Bizarre (es)

Tegemist üsna noore bändiga, kes alustasid aastal 2015. Nende näoraamatust loen on et neil logistilised probleemid, kuna liikmed elavad Hispaania eri nurkades ja seepärast neil albumite salvestamine väga ei edene. Stiil: vanakooli surnumetall. Vahelduseks viimase aja puhtale helipildile on nende muusika kõla natukene mustema ja maaaluse olekuga. 

 

Kui on vaja moraali tõsta

 

Lost Dreams (at)

Whitechapel (usa)

Spoil Engine (be)

Resist Of Agony (de)

Ka saksamaal Düsseldorfis osatakse korralikku deathcoret teha, kuigi bänd ise nimetab oma muusikastiiliks Heavy Mayhem. 
Videot vaadates tekkis mul küsimus et miks ainult solist vaeva näeb ja teised niisama passivad ;). Kes tervet lugu ei viitsi kuulata siis neile soovitan igal juhul ära kuulata loo lõpuosa umbes 3:30 alates, minuarust ühed geniaalsemad "Beethoweni pikad pausid".

Plemя/Plemya (by)

Teadagi on valgevenealased suured folkmetali austajad. Täna ilmus bändilt Plemya debüütalbum nimega "Enūma Eliš".  Ise nad nimetavad oma muusikastiiliks Experimental Ethno Metal,  minuarust tugevalt deathmetali  poole kallutatud folkmetali  lugu, tulemus on igatahes huvitav.

 

Billy Boy In Poison (dk)

Taani muusika ei ole eriti siin blogis pildis olnud, aga nüüd leidsin sellise isendi kellel peagi (10.11.2017) ilmumas teine täispikk album "Invoker". Stiilililt deathcore / mdm segu, või siis viimasel ajal levima hakanud väljend modern death metal.

Edit: Lihtsalt pean siia lisama ühe nende esimestest videodest :)