Décembre Noir (de)

Bändi nimi on prantsuse keelest tõlgituna  "Must Detsember", tegutsenud aastast 2008 saksamaa väikelinnas Erfurt - tegelikult meie mõistes on 200k elanikuga linn päris suur. Musikaalselt viljeleb doom ja death metali segustiili. Kui aastaid tagasi oli minu lemmikuks selles stiilis Paradise Lost albumitega Icon ja Gothic, siis nüüd on need unustatud ja uus lemmik olemas. Seni on bänd avaldanud kaks täispikka albumit: "A Discouraged Believer" 2014 ja "Forsaken Earth" 2016. Just viimane plaat on selline mille tahaks kindlasti järgmise plaaditellimusega soetada. Samas on kuulda, et ka uut albumit juba salvestatakse.

Lugu 2016 aasta plaadilt, loo nimi on loomingulise tõlkega "depressiivsed saksa väikelinnad"

Metali kuulajad on intelligentsed

Trehvasin Sirbist lugema paari aasta tagust artiklit, mis käsitles kunagi EMTAs toimunud metal muusika seminarisarja. Seal öeldakse muuhulgas:

Paljud lugejad on kindlasti kuulnud äraleierdatud tõsiasja – aga kordamist väärib see siiski –, et intelligentsitasemelt, aga ka paljude muude (positiivsete) omaduste poolest on metal– ja klassikalise muusika austajad väga sarnased, et mitte öelda, samal pulgal. Need on ka stiilid, mille austajaskond väga suure tõenäosusega kattub. Vaadates seda, kust tuleb metal’i esteetika ja esitusstiil või kuidas paljud hevimuusikud armastavad kasutada klassikalisi pille ja orkestreidki, ei tohiks eelöeldu väga üllatada.

Ja veel:

Ka on kuulaja seisukohalt klassikalisel ja metal-muusikal üsna sarnased väljundid, need täidavad sageli samu vajadusi. Sõna, mis seminaril sageli kordus, oli „eskapism“. Igasugune muusikaline kogemus on olemuselt eskapistlik, põgenemine reaalsusest. Aga need kaks muusikavoolu rõhuvad eriti meie vajadusele olla viidud kuhugi mujale. Olgu see siis fantaasiamaailm või hoopiski muretu peomeeleolu, agressiivsuse vägivallatu väljaelamine muusikaga samastudes või lihtsalt väike lohutus, et kõik ei saa olla lootusetu, kuni on keegi, kes selliseid viise loob, selliseid sõnu seab.

Siia sobib hästi lugu prantsuse black metali bändilt Peste Noire, keda olen ka varem kiitnud. Tundub, et videot tehes ammutati inspiratsiooni "Võimalik vaid Venemaal" saatest.

Asagraum (nl/ no)

Alguses mulle tundus, et naised eriti nagu ei viljelegi black metalit, samas kui deathis on neid päris palju. Aga siis ikka sattusid mõned ette, mitte et ma tegelikult väga otsinud oleks.
Asagraumi esimest korda juhuslikult kuuldes ma ei mõelnudki kohe, et solist võiks naine olla. Igatahes on tegemist rahvusvahelise duoga, kes septembri lõpus sai hakkama ässi kikkiva debüütplaadiga "Potestas Magicum Diaboli".
Ehkki Asagraum on koos alles aastast 2015, ei ole Trish ja Obscura mingid algajad. Muusika ja esitus on igati head ja võiks öelda, et parimates klassikalise põhjamaade black metali traditsioonides. On kiidetud nende atmosfääri loomise oskust.
Ja mis veel parem- Asagraum on järgmise aasta Howls of Winteri lineupis.

Violet Cold (az)

Aserbaidžaan saab oma postituse ...
Rahulik atmosfääriline metall saab oma postituse ...
Kuulajad saavad seitse minutit ilusat ja rahulikku muusikat nautida...

 ... kõik on rahul.

Гул Таоса (ru)

Ei no kui venelased teevad taolises stiilis muusikat ja veel vene keeles ka laulavad, siis mina olen täiesti müüdud: seal on midagi kirjeldamatult eripärast, mis mulle väga istub.
Avalugu 2009. aastast tegutsenud bändi seni ainsalt, 2015. aasta digitaalselt albumilt "Агония Солнца".