Päeva nael: Pequod (Club)
Kohalik Pequod on tegutsenud kakskümmend aastat ja pole ühegi plaadifirma käpa all. Seda vabadust oli ka näha ka nende esinemisest, meestel laval silmad särasid ja nautisid ise täiel rinnal mida nad teevad. Vaatamist alustasin rõdu pealt, aga üsna ruttu ronisin alla lava ette kaasa elama. Kindlasti on tegemist jällegi ühe bändiga kes on lives veel parem kui plaadil. Pärast sain rahvahulgas jutule kitarrimängija Danieliga, kiitsin neid head seti eest, vastutasuks anti mulle taskust bändi viimane plaat. Tuubist ei leidnud ühtegi asjkohst videot.
Traagilised black metali naised:
Lebenssucht (Club)
Igati korralik traagilise mustmetalli show kus oli verd, nuge, kostüüme ja draamat pealkirjaga Fucking My Knife. Kuna olime piisavalt varakult kohal, saime seda showd vaadata klubi rõdu parimalt kohalt. Video on küll ühelt teiselt festivalilt aga annab aimu mis toimus, meie eelis oli vaadata seda hämaras klubis:
PS: Howls of Winteri korraldajatele soovitan kindlasti seda bändi ka kodumaale esinema meelitada.
Bethlehem (Werk)
Kindlasti suur üllatus, eelnevalt uurides ei tundunud nii hea bänd, aga 2016 aastast bändiga liitunud Darkened Nocturn Slaughtercult laulja Onielar on selle bändi suurim vaatamisväärsus, kes suutis suure lava põhimõtteliselt üksi ära täita ja kõik pilgud endale tõmmata. Seekord on lisada ka asjakohane video:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar