Dark Easter Metal Meeting päev 2

Teine päev - palju mustvalges ja kapuutsides mehi.

Päeva parim: Au-Dessus (club)
Leedu post black metali kapuutsimehed on vist hetkel kõige kuumem baltikumi metali nimi euroopas. Set oli klubis, alguses hängisime rõdul, aga veerand tundi enne algust liikusime alla lava ette, sest tundus et varsti enam sinna rahvast ei mahu. Kui bänd lavale jõudis siis meie,  korralikud inimesed, tõmbasime kapuutsid pähe ja asusime higistades kuulama. Nagu stiilile kohane, suurt showd ei toimunud ja ei olnudki vaja, sest muusikast endast piisas täiesti, heli oli puhas ja veatu, üks parimaid kitarrimänge mida viimasel ajal kuulnud olen.
Sellel pildil paistab nii bänd, kui ka paremal kapuutsides fännid eestist :).

Allikas: https://www.facebook.com/audessusabove/

Päeva suur nimi: Belphegor (Werk)
Üldiselt on mul väike allergia Nuclear Blasti talli bändide vastu, sest see plaadifirma kipub oma bände liiga kommertslikuks tegema. Belphegor on  küll viimase kümne aasta jooksul plaat plaadilt natukene kergemaks läinud, aga siiski suhteliselt hästi säilitanud oma karmi stiili. Vedasime end ikka kohale ja saime üsna hea vaatamiskoha. Lava oli korralikult riste ja skelette täis topitud, mis erinevalt valgustades andsid päris laheda efekti. Kontsert kõlas nagu värskem ja puhtam üheksakümnetate Belphegor ja viimaste aastate plaate kindlasti ei meenutanud. Kogu show oli kokkuvõttes vägev ja professionaalne, ning mulle meeldis väga.

Päeva üllataja: THAW (Club)
Eksperimentaalne ambient ja noise black metal pole üldiselt minu teema, mida ma niisama kuulaksin. Vaatama minnes ei osanud eriti midagi oodata ja ette trügima ei hakanud, seadisme ennast rõdul tagapool sisse ja jäime ootele. Esialgu panin tähele asjade sättimist ja helikontrolle tehti tunduvalt põhjalikumalt, neil oli ka oma helimees kaasas, kes kontserti ajal tegi päris kõvasti tööd. Klubisse loodi atmosfäär, lasti tossu ja valgustus oli ainult pisut valget bändi tagant ja nii kestis see lõpuni. Kui muusika algas,  hakkas see järk järgult rohkem mõjuma ja kuidagi ennast sellega kaasa tõmbama, mingil hetkel ma enam seista ei viitsinud, istusin seina äärde maha ja lihtsalt kuulasin silmad kinni muusikat. Kui kontsert ära lõppes, oli tunne nagu oleks hommikul äratuskell helisenud. Video küll teisest esinemisest, aga ega seal vahet ei ole: