Dark Easter Metal Meeting päev 2

Teine päev - palju mustvalges ja kapuutsides mehi.

Päeva parim: Au-Dessus (club)
Leedu post black metali kapuutsimehed on vist hetkel kõige kuumem baltikumi metali nimi euroopas. Set oli klubis, alguses hängisime rõdul, aga veerand tundi enne algust liikusime alla lava ette, sest tundus et varsti enam sinna rahvast ei mahu. Kui bänd lavale jõudis siis meie,  korralikud inimesed, tõmbasime kapuutsid pähe ja asusime higistades kuulama. Nagu stiilile kohane, suurt showd ei toimunud ja ei olnudki vaja, sest muusikast endast piisas täiesti, heli oli puhas ja veatu, üks parimaid kitarrimänge mida viimasel ajal kuulnud olen.
Sellel pildil paistab nii bänd, kui ka paremal kapuutsides fännid eestist :).

Allikas: https://www.facebook.com/audessusabove/

Päeva suur nimi: Belphegor (Werk)
Üldiselt on mul väike allergia Nuclear Blasti talli bändide vastu, sest see plaadifirma kipub oma bände liiga kommertslikuks tegema. Belphegor on  küll viimase kümne aasta jooksul plaat plaadilt natukene kergemaks läinud, aga siiski suhteliselt hästi säilitanud oma karmi stiili. Vedasime end ikka kohale ja saime üsna hea vaatamiskoha. Lava oli korralikult riste ja skelette täis topitud, mis erinevalt valgustades andsid päris laheda efekti. Kontsert kõlas nagu värskem ja puhtam üheksakümnetate Belphegor ja viimaste aastate plaate kindlasti ei meenutanud. Kogu show oli kokkuvõttes vägev ja professionaalne, ning mulle meeldis väga.

Päeva üllataja: THAW (Club)
Eksperimentaalne ambient ja noise black metal pole üldiselt minu teema, mida ma niisama kuulaksin. Vaatama minnes ei osanud eriti midagi oodata ja ette trügima ei hakanud, seadisme ennast rõdul tagapool sisse ja jäime ootele. Esialgu panin tähele asjade sättimist ja helikontrolle tehti tunduvalt põhjalikumalt, neil oli ka oma helimees kaasas, kes kontserti ajal tegi päris kõvasti tööd. Klubisse loodi atmosfäär, lasti tossu ja valgustus oli ainult pisut valget bändi tagant ja nii kestis see lõpuni. Kui muusika algas,  hakkas see järk järgult rohkem mõjuma ja kuidagi ennast sellega kaasa tõmbama, mingil hetkel ma enam seista ei viitsinud, istusin seina äärde maha ja lihtsalt kuulasin silmad kinni muusikat. Kui kontsert ära lõppes, oli tunne nagu oleks hommikul äratuskell helisenud. Video küll teisest esinemisest, aga ega seal vahet ei ole:

Dark Easter Metal Meeting päev 1

Parimad palad esimesest päevast

Päeva nael: Pequod (Club)
Kohalik Pequod on tegutsenud kakskümmend aastat ja pole ühegi plaadifirma käpa all. Seda vabadust oli ka näha ka nende esinemisest, meestel laval silmad särasid ja nautisid ise täiel rinnal  mida nad teevad. Vaatamist alustasin rõdu pealt, aga üsna ruttu ronisin alla lava ette kaasa elama. Kindlasti on tegemist jällegi ühe bändiga kes on lives veel parem kui plaadil. Pärast sain rahvahulgas jutule kitarrimängija Danieliga, kiitsin neid head seti eest, vastutasuks anti mulle taskust bändi viimane plaat. Tuubist ei leidnud ühtegi asjkohst videot.

Traagilised black metali naised:

Lebenssucht (Club)

Igati korralik traagilise mustmetalli show kus oli verd, nuge, kostüüme ja draamat pealkirjaga Fucking My Knife. Kuna olime piisavalt varakult kohal, saime seda showd vaadata klubi rõdu parimalt kohalt. Video on küll ühelt teiselt festivalilt aga annab aimu mis toimus, meie eelis oli vaadata seda hämaras klubis:

PS: Howls of Winteri korraldajatele soovitan kindlasti seda bändi ka kodumaale esinema meelitada.

Bethlehem (Werk)

Kindlasti suur üllatus, eelnevalt uurides ei tundunud nii hea bänd, aga 2016 aastast bändiga liitunud Darkened Nocturn Slaughtercult laulja Onielar on selle bändi suurim vaatamisväärsus, kes suutis suure lava põhimõtteliselt üksi ära täita ja kõik pilgud endale tõmmata. Seekord on lisada ka asjakohane video:

Shadow of Intent (usa)

Värske singel ameerika meloodilise deathcore bändilt. Vokalist astub üles veel ühe bändi Hollow Prophet koosseisus, mis on ka minu poolt positiivses võtmes äramärkimist leidnud.

Dark Easter Metal Meeting kokkuvõte

Münchenisse jõudsime kolmapäeva õhtul, neljapäeval-reedel tutvusime linnaga ja õllejoomise kultuuriga. Laupäev-pühapäev olid festivali päralt ja esmapäeva hommikul lendasime kodupoole tagasi.

Toimumiskoht.
Festival toimus Backstage klubis, mis on pigem selline suurem aiaga piiratud ala erinevate esinemiskohtade ja nurgatagustega, päris kõikjale ei lastud, tagumine osa oli artistide päralt. Tegemist mingi vana tehase alaga, sissepääsuala nägi välja nagu endine bensiinijaam.

Lavad
Pealava "Werk" (tõlkes "tehas") oli kõige suurem ja üsnagi mõistlikult ehitatud. Tegemist ilmselt siis mingi vana betoonist tehasehoonega kus ruumi laialt. Lava oli päris suur ja vaatajatele jagus ka ruumi. Lisaks oli pealtvaatajate ala keskel madalama osaga ja ka mõningate astmetega, nii et kui varuga kohale liikusid võis leida päris häid vaatamiskohti. Heli kvaliteet oli üldiselt hea, kuid selle suure ruumi jaoks jäi tagapool natuke nõrgaks.
Teine ehitis oli ehitatud suuremalt jaost vanadest merekonteineritest ja plekist. Seal asusid teised kaks väiksemat lava.
"Club" ehk klubi oli vastavalt nimele mõnus väike kohake, seal oli üleval ka rõdu, nii et esinemisi sai vaadata nii lava ees kui üleval või siis trepi pealt, all korrusel läks vahepeal üsnagi kitsaks aga üleval oli üldiselt natuke rohkem ruumi. Helikvaliteet oli esimesel päeval natukene kehva, teisel päeval oli puldis uus helimees ja siis suudeti see päris heaks kruttida.
"Halle" (saal) ehk teine pealava, väga suur ei olnud ja jäi selle rahvahulga jaoks ilmselgelt liiga väikseks. Sinna tuli pigem varem kohale minna, sest esinemise ajal sinna rahvast enam praktiliselt sisse ei mahtunud ja inimesed olid nagu sprotid karbis. Helikvaliteet oli selles saalis kõige kehvem ja ei katnud tervet ruumi ära, lisaks plekkehitisele omane kumin.

Söök-jook-kaubandus
Joogilette oli alal piisavalt ja järjekordi praktiliselt ei tekkinud. Väljas oli ka üks burksi ja friikate putka ja mingi võileivaputka. Friikad 3 euri, korralik burger 6 euri, 0,5l õlu 3.80. Joogitopsi rent oli 2 euri - esimese topsi eest maksad ja saad žetooni, viimase topsi viid koos žetooniga tagasi ja saad raha tagasi. Tänu sellele süsteemile püsib kogu ala suhteliselt puhas, seda süsteemi võiksid ka kodumaised  ürituste korraldajad kasutada. Päris mitu nännimüüjat oli ka - plaadid, särgid jne, lisaks oli kohal ka Kristian Wåhlin oma pildinäitusmüügiga.


Valgustus
Pealava valgustus oli enam-vähem, aga mitte midagi erilist, teiste lavade valgustus oli pigem lahja.

Esinejad
Üldine LineUp oli väga hea, paar nime küll ei erutanud aga laias laastus jätkus vaatamist ja kuulamist kogu ajaks. Kava oli tehtud nii et oli üks esineja pealaval vaheldumisi  kahe samaaegse esinejaga väiksematel lavadel. Settide vahed olid 5-10 minutit, nii et kui tahtsid midagi järjest vaadata siis vaevu jõudis järgmisse seti alguseks kohale.

Kokkuvõte
Kõige rohkem meeldis esinejate valik.
Kõige rohkem häiris et külastajaid oli nende väikeste saalide kohta liiga palju.
Hinne: neli miinus.

Hecate (fr)

Kuulasin prantsuse black metali bändi Hecate selle aasta jaanuari alguses ilmunud albumit "Une voix venue d’ailleurs". Mulle istus väga hästi.
Varem on siin blogis leidnud käsitlemist samanimeline ja sama stiili viljelev kollektiiv Egiptusest.